/nginx/o/2011/10/20/800696t1h7fe8.jpg)
Ikka juhtub, et keerulisel ajal tekib pangapaanikaid, mis mõnikord on põhjendatud, mõnikord mitte. Pole tähtis, kas paanikat põhjustanud kuulujuttudel on alust või mitte, sellega kaasa minekul tavaliselt väga sügavat mõtet ei ole.
Tõnis Oja: pangapaanitsemine on kasutu
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
13. detsember 2011, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mõne panga raskustesse sattumisel pole tõepõhja all, kulutab öösel pangaautomaadi juurde pikas järjekorras ootamine mõttetult energiat, närve ja aega. Kui aga ärevatel kuuldustel on tõepoolest tõepõhi all, olete raha väljavõtmisega ilmselt juba hiljaks jäänud. Nii juhtus mõni nädal tagasi, kui raskustesse sattusid Snorase pank ja Latvijas Krājbankаs. Snorase klientidel jäi raha kohe kinni, Latvijas Krājbankаse kliendid said mingi aja jooksul automaatidest raha 50 lati kaupa.
Muretsemiseks pole põhjust, sest tänu hoiuste tagamise süsteemile säilivad hoiused kuni 100 000 euro väärtuses panga kohta. Probleem tekib muidugi vaesematel inimestel, kelle jaoks raha vaid mõneks päevaks kinnijäämine võib põhjustada raskusi igapäevase piima-leiva ostmisel. Nendele inimestele on mõistliku soovituse andmine kahjuks keerulisevõitu.
Siin tuleb lähtuda ühest reeglist – kõige tähtsam on rahulik uni. Kui tunnete, et raha kinnijäämine võib põhjustada perele raske olukorra, siis võite ju minna ja raha välja võtta, ehkki kasu sest ilmselt ei ole. Kui aga olete enam-vähem kindel, et saate paar nädalat hakkama, pole mõtet närve kulutada.