Juhtkiri: Keskerakonna pettunud valijad

Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder järjekordsel võimukõneluste päeval. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Keskerakond ei läinud valimistele vastu küll liidrina, kuid vahe Reformierakonnaga oli vaid paar protsendipunkti. Nüüd, mil Isamaa ja EKREga koalitsiooni moodustamise trall on käinud juba kaks nädalat, on Keskerakonna reiting langenud kolinal. Jüri Ratas saab tõenäoliselt oma kullakallil peaministritoolil edasi istuda, kuid seda valusa hinnaga. Värske küsitluse järgi toetab Reformierakonda 31,5 protsenti, Keskerakonda aga vaid 17,2 protsenti küsitletutest.

Ilmselt ei üllata see tulemus suurt kedagi. Ka põhjuse peale pole keeruline tulla: Keskerakonna toetusbaasi vundament ehk muukeelsed valijad on nimelt EKRE koalitsioonikõnelustesse kaasamise pärast pettunud. Veebruari teises pooles oli muust rahvusest valijate toetus Jüri Ratase juhitud erakonnale 67 protsenti, nüüd aga 47 protsenti. Kui praegu plaanitav koalitsioon teoks saab, on tõenäoline, et langus jätkub veelgi. Ja see ei puuduta sugugi ainult venekeelseid valijaid. Tähelepanuväärne on ka see, et Keskerakonna toetus on kahanenud madalapalgaliste ja vanemaealiste seas.

Küsitlusi ei tasu ületähtsustada, kuid suure tõenäosusega ei seisa Keskerakonnal ees lihtsad ajad. Koalitsioonikõnelustega on mindud juba nii kaugele, et lootus läbirääkimisi katkestades oma endised toetajad tagasi saada pole realistlik. Reformierakond Keskerakonda koalitsiooni enam vaevalt kutsuks ja opositsioonis istudes poleks Keskerakonnal ei võimu ega raha, mille abil heastada kahjusid ja võita valijaid tagasi. Töökohad uues valitsuses, finantsvoogude suunamine ja võimuhoobade keeramine võivad aga maha rahustada mitte ainult pettunud valijad, vaid eelkõige närvilised keskerakondlased.