HELLAR LILL ⟩ Eesti reservarmee ja Prantsuse revolutsioon - mis neid ühendab?

Õppusel Ussisõnad harjutavad reservväelased reedel ja laupäeval Tartu ringteedel kontroll-läbilaskepunktide mehitamist. Foto: Jürgen Puistaja

Kui sel aastal tähistame esimest korda reservväelaste nädalat, siis reservarmeeks võiks mööndustega pidada ka muinasajal sõja puhul kokku kutsutud vabadest relvakandmisvõimelistest meestest malevat. Kaasaegne, üldisel teenistuskohustusel põhinev reservarmee sai alguse – nagu paljud muud asjad ühiskonnakorralduses – Suurest Prantsuse Revolutsioonist, mis tõi kaasa murrangu ka sõjanduses, kirjutab Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Senistest riigialamatest said riigi kodanikud ja kodanikest sõdurid. Tõsi, Niccolo Macchiavelli oli juba mitusada aastat varem rääkinud kodanikest kui parimatest sõduritest. 1793. aastal kehtestas Prantsuse Vabariik üldise sõjaväeteenistuskohustuse ja markeeris mobilisatsioonikäsu ka n-ö laia riigikaitse käsitluse:

«Praegusest hetkest kuni meie vaenlase väljaajamiseni vabariigi territooriumilt nõutakse kõiki prantslasi sõjaväeteenistusse. Noored mehed lähevad lahingusse, abielumehed sepistavad relvi ja veavad laskemoona, naised valmistavad telke ja riideid, lapsed valmistavad vanadest linadest sidemeid ning vanad mehed tuuakse avalikele väljakutele jutlustama vabariigi ühtsusest ja vihast kuningate vastu, et äratada vaprust sõdurites.»