Jüri Ginter

FOTO: Sille Annuk/Tartu Postimees

Kuula artiklit

Ajakirjanikud küsivad pidevalt riigikokku kandideerivatelt inimestelt ja erakondadelt, mida nood riigikogus tegema hakkavad. Mõne aja pärast analüüsivad ajakirjanikud, kas poliitikute lubadused on ellu viidud, ja kui just täpselt nii läinud ei ole, siis olevat poliitikud rahvast ja ajakirjanikke petnud ja poliitikutena läbi kukkunud.

Tegelikult on läbi kukkunud poliitikud need, kes punkt-punktilt oma programmi ellu viivad. Heal juhul on tulemuseks kasv, kuid areng eeldab tegevusi, mida keegi ei oska ette näha. Seda on võimalik saavutada üksnes huvide, teadmiste, oskuste ja kogemuste koostöös. Selliseks koostööks on olemas vastavad meetodid ning need annavad üllatavaid tulemusi. Eeldus on aga see, et ei klammerduta oma esialgsete ettepanekute külge, mida oma senise teadmise ja kogemuse alusel avalikult välja on pakutud, ja rõõmustatakse, kui see arutelu käigus teiseneb. Sellise tegevuse tulemusel ei saa olla konkreetset autorit. Seega ei saa väita, et üks võitis ja teine kaotas.

Ajakirjanike peale surutud diskussioon arengut ei toeta, kuna osalejad klammerduvad üha kõvemini oma positsioonide külge, õigustatakse ennast ja süüdistatakse kõiki teisi. Erand on klassikaline dispuut, kus vahetatakse rollid ja hakatakse kaitsma vastase ja ründama oma algseid seisukohti. Ajakirjandus aga seda võimalust ei paku.