Sel reedel Õpetajate Lehes:
Homses Õpetajate Lehes: miks õpetajad koolist lahkuvad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/30/11327171t1h7341.jpg)
Viimased ponnistused leida õpetajaid – kui kaubale ei saa, käivitub plaan B
Õpetajad uurivad hoolega töökuulutusi, vähemasti kinnitab seda Õpetajate Lehe lugejastatistika. Tegu on ühe enim loetava rubriigiga. Klikid ei too aga kuulutustele vastuseid ja hulk koole on veel augusti lõpuski õpetajate otsingul.
Õpetaja – kas ookean või lihtsalt veekraan?
TLÜ kommunikatsioonijuht ja mitmekülgne kirjamees Sulev Oll nendib, et talle küll meeldivad kaasaegsed õppimis- ja õpetamismeetodid, aga hing ihkab ikka ka päris õpetaja järele. «Jätke päris õpetaja ka palun ellu!» kirjutab ta. «Tõeliselt kahju on sellest, et tudengid ja õppejõud otsekui kaugenevad teineteisest. Nende vahele astuvad kaasaegsed õpimeetodid, mille teine nimi on mitmel juhul lihtsalt võõrandumine.»
Miks õpetajad koolist lahkuvad?
Õpetajate tööga rahuolu sõltub paljustki – kindlasti suhetest õpilaste ja lapsevanemate, kolleegide ja ülemustega. Meelehärmi tekitavad pingeline igapäevatöö, ebainimlikult suur töökoormus ja selle kõige juures kehv palk. Üha enam peletab õpetajaid õpilaste distsiplineerimatus. «Vallalise inimesena sain endale lubada, et olen õhtuks emotsionaalselt täiesti läbi, kuid pereinimesena enam mitte,» nendib endine meesõpetaja.
Auli Udde: minge ja töötage õpetajana väljaspool Eestit
Tänavune kooliaasta algus on Tallinna Euroopa Kooli direktorile Auli Uddele eriline – tema juhitav kool on kolinud uude hoonesse Tehnika tänavas. Ometi ei ole see võrreldav ärevusega, mida ta tundis tosin aastat tagasi, mil tegi oma senises karjääris otsustava pöörde ja kolis Brüsselisse sealsesse Euroopa Kooli eesti keelt ja kirjandust õpetama.
Minu mõistus on otsas
Perekooli foorumis võib tihti lugeda väikelaste ja teismeliste emade kirju, kus nad kirjeldavad oma lapsega tekkinud probleeme ja küsivad teistelt emadelt nõu. Näiteks hiljaaegu kirjutas üks noor ema, et ta alustab oma päeva sooviga olla maailma kõige parem ema, aga õhtul laseb käed väsinult rüppe ja ohkab: «Minu mõistus on otsas!» Olukorda lahkab kasvatusteadlane Maie Tuulik.
Mis sul viga on, võta ennast kokku!
19-aastane Helen räägib, kuidas koolikiusamisega alanud nõiaring viis lõpuks sügava depressiooni, ärevushäire, enesevigastamise ning suitsiidimõteteni. Kooliajal koges tüdruk sageli, et tema muret ei võeta tõsiselt. Kõrvalseisjatel ongi sageli raske mõista, et depressioon on haigus. Kuna aga vaimse tervise häirete all kannatab juba neljandik lastest ja noorukitest, on viimane aeg sellele rohkem tähelepanu pöörata.
Kas sa oled täna juba hambaid pesnud?
Kui tahame, et meil kasvaksid tervete hammastega lapsed, peavad kõik last ümbritsevad täiskasvanud lastele hammaste eest hoolitsemist õpetama ja ise eeskujuks olema. Hambaarstide liidu ja haigekassa koostöös on lasteaiaõpetajatele valminud metoodiline juhend ning oktoobris on õpetajad oma rühmaga oodatud kaasa lööma hambapesukampaanias.
Plokkflöödikool alustab
Miks õppida plokkflööti? Sest see on konkurentsitult kõige tundlikum ja vahetum puhkpill, millele on kirjutatud väga palju ilusat muusikat ja millel on palju kõlavärve. Nõmme huvikoolis avas uksed plokkflöödikool, kus õpetuse aluseks on metoodika, mis ei pärsi õpilase loovust, vaid arendab ja inspireerib. Õpetajateks on oma ala professionaalid, muusikud Kadri Mägi, Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt.
Projekti ellurakendamine muudab nii õppuri kui ka õpetaja ettevõtlikumaks
Koolid on kahel aastal saanud taotleda toetust ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks koostöös partneritega. Enam kui poolest miljonist eurorahast on üle 300 000 euro leidnud kasutust. Aasta lõpus kuulutatakse välja järgmine taotlusvoor. Mida tasub projekti kirjutades järgida ja kuidas oma šansse suurendada? Soovitusi jagab hindamiskomisjoni esimees, HTM-i ettevõtlusõppe programmijuht Kristi Ploom.