Andres Herkel: sigade toetusest sai poliitiline sigadus

Siga.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Seakasvataja Urmas Laht on nn searaha jagamisel maaeluminister Tarmo Tamme nõustajana selges huvide konfliktis. Kui valitsusjuht ja ka teiste erakondade juhid valitsuses taolistele juhtumitele hinnangut ei anna, kinnistub kinnistub küüniline arusaam, et poliitiline võim on omadele raha jagamise vahend, leiab riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees (Vabaerakond) järgnevas arvamusloos. Komisjon plaanib maaeluministri selgituste andmiseks korruptsioonivastase komisjoni ette kutsuda kas tuleval nädalal või aprilli esimesel istunginädalal.

Üldreeglina seakasvatust Euroopa Liidus ei toetata. Siiski maksti Eestis seoses Aafrika seakatkuga Euroopa Liidu vahenditest nn kriisiabitoetusi, et aidata sektoril kiiremini jalule tõusta. Toetusena on see erand, mitte reegel, aga olukorda arvestades oli abi vajalik. Probleem tekkis seoses sellega, et pärast Keskerakonna võimuletulekut hakati tõuaretuse toetamise sildi all valikuliselt maksma varjatud toetusi. See väljus mõistliku ja tavapärase kriisiabi raamidest.

Emotsionaalne argument seoses seakatkuga oli endiselt üleval, ehkki erinevalt piimakarja taastootmisest, kus aastas sünnib üks vasikas lehma kohta, võivad emised ilmale tuua aastas koguni 20 kuni 25 põrsast. Ja kui piimakarja tõuaretusühistu saab toetuse, siis kasutab ta seda tõuaretuse üldisteks vajadusteks, mitte ei jaga seda raha liikmete vahel laiali. Aga sigade tõuaretustoetust maksti farmiomanikele enam kui 200 eurot emise kohta. Toetus oli valikuline, seda said Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmed, ehkki ligikaudu pooled Eesti emistest ei kuulu selle ühistu alla.

Eelmise aasta lõpus jäi selgituseta, kuidas sai majandusminister Kadri Simsoni elukaaslasega seotud farm Tõuaretusühistu liikmeks ehk muutus toetuskõlbulikuks kaheteistkümnendal tunnil enne rahalaeva saabumist. Kõik otsused tehti kribinal-krabinal kohe pärast Keskerakonna valitsusse pääsemist. Meenutagem, et toetustega manipuleerimine ja võimalik siseinfo andmine elukaaslasele seoses Tõuaretusühistu kaudu makstava toetusega oli üks majandusminister Kadri Simsonile umbusaldusavalduse esitamise peamisi põhjuseid.

Helde rahajagamine 

Võrreldes muude toetustega sai seakasvatussektor Keskerakonna valitsuselt raha väga heldelt. Ja võrreldes muude sektoritega on just seakasvatus tugevalt seotud keskerakondliku kuuluvusega. Urmas Laht on ühekorraga nii maaeluministeeriumi nõuandva koja esimees kui ka toetuste saamisest huvitatud ettevõtja ning Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees.

18. detsembril 2017 leidis minister Tarmo Tamm riigikogus arupärimisele vastates, et nn nõuandev koda ei tee ise otsuseid ega sekku raha jagamisse või otsuste tegemisse. Sellega püüdis maaeluminister öelda, et huvide konflikti ei ole. Ometi on nõukojale antud ministri käskkirjaga pädevus ning Urmas Laht saab ka nõukoja juhtimise eest tasu. Jääb vaid üle imestada, miks asendas minister tavapärase nõuniku kollektiivse nõukojaga? Ilmselt just selleks, et püüda oma esmase nõustaja tegelikku huvide konflikti võimalikult peita.

Postimehe viimane, 12. märtsil ilmunud artikkel Urmas Lahe ärihuvide kohta näitab, kui suure kasu sai tema ettevõte, kui Keskerakond võimule tõusis. Siis sillutati tee varem kavandatust suurema seatoetuse maksmiseks, aga ka senise jagamisskeemi muutmiseks. Toetuse jagamise tsoone muudeti niiviisi, et sellest sai kasu just Urmas Lahe ettevõte. Ministri määrusega said kõrgemat toetust seakatku III tsoonis asuvad ettevõtted, mis aasta varem olid seda juba saanud. Urmas Lahe ettevõtte Markilo kasu kasvas eelmise ministri Urmas Kruuse poolt kavandatuga võrreldes üle 100 000 euro (Kruuse jaotusloogika järgi saanuks Lahe ettevõte teisel aastal toetust 79 000 eurot, Keskerakonna ministrite abiga tõusis see enam kui 181 000 euroni). Mida me peaksime sellest järeldama?

Mida peaks järeldama? 

Esiteks ei sobi Urmas Laht maaeluministri nõustajaks ja seda sõltumata sellest, kas teda nimetatakse formaalselt nõunikuks või nõuandva koja esimeheks. Kui formaalset vastuolu püütakse peita, siis sisuline huvide konflikt on ilmne. Lahe näol on tegemist võimuvahetusest tulu lõiganud ettevõtja ja lobistiga, kes pealegi pole kaitsnud sektori kui terviku huve. Arukas minister vabaneb sellise nõustaja teenetest esimesel võimalusel.

Teiseks jääb arusaamatuks, miks maksti toetusi väga selektiivselt ja miks vaadati ümber varem minister Kruuse poolt nii piimatootjate kui seakasvatajatega saavutatud kokkulepe, et Eestile eraldatud Euroopa toetusmeetmest läheb 80% piimakarjale ja 20% sigadele. Lobitöö tulemusel vaadati ümber nii see proportsioon kui ka toetuse tsoneerimine. Lisaks Tammele tegeles Urmas Lahe huvide esindamisega väga aktiivselt ka Martin Repinski, kes püsis ministritoolil vaid mõne nädala.

Näiteid omade eelistamisest on veel ja veel. Minister Kadri Simson eraldas Mõntu sadamale, mille omanik on värskelt Keskerakonna Saaremaa liidriks tõusnud Mihkel Undrest, 400 000 eurot Toetust sadama süvendamiseks. Seda põhjendati Ventspilsi laevaliini avamise vajadusega, aga tegelikult pole otsust, et see liin just Mõntu kaudu hakkab käima. Eeskätt on süvendamine tarvilik Undresti sadama ja temale kuuluvate laevade jaoks.

Mida räägivad sellised juhtumid Eesti poliitilisest kultuurist? Meil on väärikas saja-aastane riik ja selja taga Euroopa Liidu eesistumine. Peaminister Jüri Ratas peab alatasa justkui lasteaiakasvataja välja vabandama mõne keskerakondlase venemeelseid avaldusi või korruptsiooni omavalitsustes. Ta püüab olla sellistel juhtudel toimunust kaugel ja kõrgemal.

Sea- ja sadamatoetuse puhul on aga tegemist otsustega, mis on tulnud otse valitsusest ja peaministri lähimatelt võitluskaaslastelt. Kui valitsusjuht ja ka teiste erakondade juhid valitsuses neile juhtumitele hinnangut ei anna, siis kinnistub küüniline arusaam, et poliitiline võim on omadele raha jagamise vahend.

Korruptsioonivaba Eesti: huvide konflikti oleks saanud vältida kui Urmas Laht oleks end otsuse tegemisel nõukojas taandanud

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti esindaja, tegevjuht Lii Ramjalg kommenteerib teemat järgmiselt: 

Täielikult objektiivse toetusmehhanismi väljatöötamine on keeruline, kuid iga toetusmeetmega peaks kaasas käima ka selle eesmärk, mida antud toetusega soovitakse saavutada. 

Huvide konflikti oleks saanud vältida kui Urmas Laht oleks end otsuse tegemisel nõukojas taandanud või minister siis vastava otsuse tagasi saatma, viidates huvide konfliktile. Kindlasti ei tohiks esineda avalikus halduses olukorda,  kus üks toetusesaajatest esineb nii mitmes rollis, mis toetuste määramist otsustab.

Tagant järele tarkusena oleks pidanud minister nõukoja moodustamisel selliseid olukordi ehk võimalust huvide konfliktiks ette nägema ning mõistma, et kui on juba taoline nõukogu loodud, siis toetusmeetme seisukohta sealt küsida ei saa. 

Antud lugu toob välja Eesti poliitilisel tasandil olevad nõrgad kohad, kus kaasamist on valesti mõistetud. Ühest küljest hoidutakse sihtgrupiga asju arutamast, teisest kandist antakse otsustusõigus praktiliselt sihtgrupile, ise sellest taandudes ja hiljem selle taha peitudes, kui halvasti sai. 

Anna Põld

Tagasi üles