Postimees 1930. aastal: turism vajab korraldamist

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1930. aastate vaade Jaani kiriku tornist Ülejõele ja Vabadussillale, jõel seilavast laevast paistab paremal puude vahelt Väikese tänava ots.
1930. aastate vaade Jaani kiriku tornist Ülejõele ja Vabadussillale, jõel seilavast laevast paistab paremal puude vahelt Väikese tänava ots. Foto: Elmar Kald / Kirjandusmuuseum

Eesti Turistide Ühingu esitajana viibist Tartus hra Reinson. Tema algatusel kutsuti üleeile õhtuks «Postimehe» toimetuse ruumidesse kokku asjasthuvitatud isikud, et asutada Turistide Ühingu Tartu osakonda. Kokkutulnutele andis hra Reinson ülevaate turistide liikumisest meil ja välismail.

Ta näitas andmete varal palju võivad turistid ära teha Eesti tutvustamiseks välismaal ning palju nad jätavad raha siia. Kuid ühingu eesmärk ei ole ainult välismaalastele Eestisse teed valmistada, vaid ka oma kodumaa tundma õppimiseks kõigiti kaasa aidata.

Nagu arvustik näitab, et turistide vool Eestisse aasta-aastalt kasvanud, kuid ei ole igalt poolt leidnud seda, mida nad leidma oleksid pidanud, sest meil on veel palju korraldada ja seada. Nii ei ole meil korralikke võõrastemaju, mitte ehitusliselt, vaid korra mõttes, puuduvad juurdepääsu võimalused vaatamisväärilistele kohtadele jne.

Kõik see tahaks korraldust. Kuna kogukond vähe suudab anda ainelist toetust ja riik seni turistide küsimust alahinnanud, tuleks seltskonnal ise käed külge panna. Tallinnas on asutatud E. T. Ühing ja mõni aeg tagasi on ühingu osakonnad tekkinud Narvas, Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas ja Petseris. Kuna tarvidus on turiste juhtida ka Lõuna-Eestisse, ei pääse Tartu mööda ühingu asutamisest. 25.01.1930

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles