Jaanus Marrandi

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tööturu tulevikudebati peamine küsimus seisab selles, et kui tahame jõukamat elu, tuleb riiki lubada märksa rohkem välistööjõudu. Ilmselt ei toeta ühiskond praegu tööturu laiemat avamist. Selle aruteluta pole aga lootustki rääkida ausalt arvestavast majanduskasvust, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige Jaanus Marrandi (SDE).

Tellijale

Veel kümme aastat tagasi võisime Eestis rääkida väga kiirest majanduskasvust. Tulevik näis helge ja kasv igavene. Praeguseks on koos riigi küpsemise ja kriiside kogemusega tulnud täpsem teadmine majandusarengust ja majanduse tõusudest-mõõnadest. Pärast viimast kriisi on meie majanduskasv olnud päris väike, kõikudes ühe-kahe protsendi piires. Rahandusministeeriumi koostatud eelarvestrateegia aastateks 2017–2021 planeerib keskmiseks majanduskasvuks 2,8 protsenti. Eelnenud aastate napi kasvuga võrreldes tundub see ilus, ent paljud on ehmunult märkinud, et nii ei jõua me eeskujuks olevatele arenenud riikidele kunagi järele.

Mida siis teha, et jõukus ja heaolu suureneksid ja Eesti jõuaks rikaste riikide hulka? Tavapärasem viis majandusest kõneleda on olupoliitiline pallipõrgatamine, kus vaadeldakse traagiliselt mõnemiljonilist maksumuudatust või kiidetakse üles mõnd üksikdetaili lihvivat meedet. Majandusarengu sisuline käsitlemine ei ole aga võimalik ilma muutuste juuri puudutamata.