Juhtkiri: loodav valitsusliit peab paljugi tõestama

Hullud päevad Stenbocki majas. Foto: Urmas Nemvalts

Poliitikavaatlejad saavad veel pikalt arutleda, kes keda õieti reetis, milline erakond pikema kõrre tõmbas, kes poliitikutest on luuser ja kes võitja. Sel, kellele kuulub valitsuskriisi punktivõit, ei pruugi suures pildis erilist tähendust olla. Lahkumine umbusaldusega või mitte võib ju näiteks Taavi Rõivasele isiklikult palju lugeda, kuid praeguse kolmikliidu lõpp on tõsiasi ning nüüd ei tohi unustada peamist ehk Eestile eluliselt tähtsaid küsimusi.

Reformierakonnale võib ette heita ideetust ja otsustusvõimetust ning lisaks juubeldada, et õnnestus pikaajaline ülbe võimuerakond auti mängida, kuid seda kella ei saa lõputult lüüa. Šampanjauim lahtub. Avalikkus ootab uuelt valitsuselt tegevuskava ja selle elluviimist.

Esiteks julgeolek. Eesti on tegutsenud sihikindlalt, et meil oleks iseseisev kaitsevõime ja liitlaste tugi. Tuleval aastal on kaitsekulud enamgi kui kaks protsenti SKTst ning seda tuleb hoida. Koostöö partneritega NATOs ei tohi saada tagasilööki – me ei saa lubada ebakindlaid signaale valitsusse tulijatelt ega ka sealt lahkujatelt.

Teiseks majandus. Eesti SKT kasvas mullu 1,1 protsenti. Nii nigelat majanduskasvu pole me näinud masust saati ning tänavunegi prognoos ei luba midagi helget. Väikese avatud majandusena sõltume väliskeskkonnast ja mõnedki näitajad (tööhõive, maksude laekumine jne) pole ju halvad, ent tuleb leida käike olukorra parandamiseks. Kui uus võimuliit peaks tegema kannapöördeid, näiteks maksusüsteemis, tuleb otsuseid selgelt põhjendada.

Kolmandaks rahvastik. Pikaajaline väike sündimus ning ähvardav töökäte puudus on suur probleem ning erakonnad pole siin kuigi palju ideid pakkunud, valimiseelne populism välja arvatud. Valdkond vajab terviklähenemist.

Neljandaks riigireform. Vahest kõige tähtsama reformi läbiviimist on toetanud arvamusliidrid, mõttekojad, riigikontroll. Omavalitsustes on palju tööd ära tehtud. Kui siin järsult pidurit tõmmata, võib tagajärjeks olla kaos. Viiendaks Rail Baltic. Kui protsess seisma panna, jääme loodetud eurorahast ilma.

Seda loetelu võiks jätkata. Uue koalitsiooni loomise õhinas ei maksa alatähtsustada ka poliitilist kultuuri. Eesti on olnud edukas korruptsiooni väljajuurimisel. Üks võimule pürgijaist, Keskerakond, on kohtus süüdi mõistetud ning mitu erakonna liiget on rünnanud Eestit kui õigusriiki. Partei valis uue esimehe, kuid väärtusi puudutavaid seisukohavõtte pole avalikkus seni kuulnud.

Mõistagi peab valitsus, kui see edukate läbirääkimiste tulemusel moodustada õnnestub, tõestama koostöövõimet. Rõivase väljavahetamise arhitektid võivad loota, et tulevast valitsuskogemuseta peaministrit õnnestub juhtida, s.o Jüri Ratas oleks de facto peaminister Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna valitsuses. Valede ootuste korral tekib kiiresti luige, haugi ja vähi efekt ning seegi laevuke triivib karile.