
Ühed tondid käivad ringi mööda ilma ja need tondid võime olla meie. Nii väidab tõsist populaarsust koguv hüpotees, mille kohaselt on see, mida me tunneme oma eluna, arvutisimulatsioon.
Ühed tondid käivad ringi mööda ilma ja need tondid võime olla meie. Nii väidab tõsist populaarsust koguv hüpotees, mille kohaselt on see, mida me tunneme oma eluna, arvutisimulatsioon.
Teooriasse uskujad räägivad eesootavast murrangust meie maailmatajus, mis oleks võrreldav Kopernikuse tooduga (kes pani Maa ümber päikese ringi käima). Kui neil õigus on, on võrdlus nõrgavõitu. Kui meie elu simulatsiooni võimalust hakataks tõsiselt võtma, oleks maailmalõpukultused selle kõrval lapsemäng. Elu, eetika, ühiskondlik kord ja väga palju muud kaotaks kogu oma mõtte. Võibolla tekiks neile uus mõte, kuid sellest ei saaks meil täna olla mingisugust aimu. Seda kõike eeldusel, et simulatsiooni omanik meie tegemistele kätt ette ei paneks – nagu me loobuksime arvutimängust, mille tegelased liiga igavaks muutuvad.