/nginx/o/2016/10/24/5998985t1ha767.jpg)
Kevadel lõppenud põhikoolide väitlusmeistrivõistlustel häid tulemusi näidanud ning täna 10. klassis õppivad Anniki Mikelsaar (Miina Härma gümnaasium) ning Kaisa Kask (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium) kirjutavad enda mõtetest USA presidendikandidaatide kohta ning võrdlevad enda tavapärast ettevalmistumist väitlusturniirideks kandidaatide ettevalmistusega debattideks.
USA presidendivalimiste kampaanias võib Hillary Clintonile omistada professionaalset, lihvitud ja pigem ettevaatlikku lähenemist, samas kui Donald Trump on otsekohene, kindlameelne ja kergelt agressiivne.
Negatiivseteks külgedeks on kummagi kandidaadi puhul nende liigne emotsionaalsus ja süüdistav viha teineteise vastu. Tihtipeale ei jääda viisakuse piiridesse. Trump on kutsunud Clintonit avalikult miljonite televaatajate ees vastikuks naiseks (nasty woman) ning Clinton on nimetanud Trumpi toetajaid jälestusväärseteks inimesteks (deplorables). Selline viisakuse piiridest väljuv emotsionaalsus ei oleks näiteks Eesti koolinoorte väitlusturniiridel kuidagi aktsepteeritav.
Eelmisel nädalal toimus viimane Trumpi-Clintoni debatt. Kirjeldame, kuidas meie oma tähtsamateks väitlusteks valmistume ning võrdleme seda kandidaatide lähenemisega, mille kohta on USA meedias avaldatud rohkelt kirjeldusi.
Presidendidebatile eelnev ettevalmistus on väga sarnane sellega, mida meie iga päev väitlejatena teeme. Enne turniire koostame faktide varalaeka ehk kaasuse. Istume mõned korrad paar tundi koos ja arutame ning paneme mõtted kirja. Koostame argumendid ning otsime infot ja fakte oma seisukohtade tõestamiseks. Meie kaasustest moodustavad olulise osa ka ümberlükked. Üritame mõelda, mida vastaspool võiks öelda.
Peale seda järgneb harjutusperiood, kus vähemalt korra või kaks nädalas väitleme. Nii saame praktikas teada, kas see, mille oleme valmis mõelnud, ka toimib või lagunevad argumendid kohe pärast nende esitamist.
Presidendidebattidesse süvenedes selgusid üha enam mõlema presidendikandidaadi erinevused. Need ei esinenud ainult nende vaadetes ja eesmärkides, vaid ka väitlusstiilis ja lähenemises debatile.
Clintoni kiituseks peab ära märkima tema detailseid ja selgesõnalisi vastuseid väitlusjuhi esitatud küsimustele. Neile vastates suutis ta hõlmata teemasid Lähis-Ida olukorrast kuni USA maksupoliitikani. Trumpi nõrkusi adresseeris Clinton näidetega sellest, kuidas Trump on minevikus kõrvale nihverdanud maksude maksmisest ning petnud tema heaks töötanud töölisi, samuti kommenteerinud solvavalt naisi.
Donald Trump süüdistas oma oponenti kuriteos, tuues välja 33 000 Clintoni kustutatud e-kirja, mis võisid sisaldada riigisaladusi. Kui Clintonit vastu süüdistati, solvati, või tema kõnele vahele segati, oli tema relvaks selle vastu lai naeratus. Donald Trumpi relvaks Clintoni naeratuste ja hästi põhjendatud argumentide vastu oli enesekindlus.
Trump, erinevalt Clintonist, ei teinud kuni kolmanda debatini ühtegi harjutusväitlust, see olevat tema jaoks tüütu.
Donald Trump kõneles lubadusi loopides kindlalt, et temast saab president, samas kui Hillary Clinton rääkis tingivas kõneviisis («kui ma peaks presidendiks saama»). Argumentide sisulisus polnud debattides esikohal, nii Trump kui ka Clinton kaldusid pidevalt põhiteemadest eemale, keskendudes pigem sellele, kuidas oleks võimalikult mõjuv näidata vastaskandidaati halvas valguses.
Nagu ka koolinoorte väitlusturniiride puhul, panevad kandidaadid koos abilistega kokku argumendid, mida debatis rõhutada tahetakse. Ka siin harjutavad väitlejad enda kaasused läbi. Erinevad inimesed kehastuvad vastaspoole esindajaks ja reageerivad olukordadele erinevalt.
USA meedias on palju kirjutatud sellest, kuidas Clinton tegi oma abitiimiga oluliselt rohkem tööd. Eriti suur oli vahe ettevalmistuses esimeses debatis, kuid silmanähtav ka teises. Trump, erinevalt Clintonist, ei teinud kuni kolmanda debatini ühtegi harjutusväitlust, see olevat tema jaoks tüütu. Kui Clinton ladus jälle ja jälle fakte ja numbreid, keskendus Trump pigem emotsioonidele. Hiljem süüdistas Trump Clintonit selles, et ta olevat väitlusjuhi küsimused ette saanud.
Väitlemine pole sama mis kampaaniakõne pidamine. Ettevalmistus debatiks mõjutab selle kulgu väga palju. Selle tõestuseks on debatijärgsed arvamusküsitlused, mis näitasid kõigil kolmel juhul Clintoni ülekaalu. Hea ettevalmistus muudab debati sisukamaks ja argumenteeritumaks ning annab väitlejale eelise oponendi ees.