Ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves on akadeemilise eruditsiooni kõrval säilitanud haruldase tarkuse selle kohta, kuidas maailm toimib leiab Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Michael Weiss.
Michael Weiss: Ilvese avalikust teenistusest lahkumise järel ootavad rahvusvahelist ajakirjandust rõõmsad ajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Ameerika Ühendriikide libertaaride alalises meeltesegaduses presidendikandidaadil Gary Johnsonil paluti hiljuti nimetada rahvusvahelisi poliitilisi liidreid, keda ta on imetlenud, ei suutnud ta nimetada mitte ühtegi – ilmselt seetõttu, et Toomas Hendrik Ilvese nimi on ameeriklastele veel hääldamatum kui Aleppo. Leidub vähe neid demokraatlikke riike, kellel on olnud õnne saada endale president, kes suudab sind panna naerma, tsiteerib möödaminnes [Vladimir] Nabokovit, [Karl] Popperit ja [Jacques] Derridad ning kes kogu akadeemilise eruditsiooni juures säilitab haruldase tarkuse selle kohta, kuidas maailm tegelikult toimib. Tugeva intellektuaalina on president Ilves mulle alati meenutanud neid 1930. aastatel New Yorgis tegutsenud ajakirjade peatoimetajaid, kes on juhtunud saama riigipeaks – asi, mis saab juhtuda vaid Eestis.
Tema mõtisklustest meeldivad mulle kõige enam need, mida olen aastate jooksul kuulnud hulga intervjuude jooksul, salvestusväliselt ja mida olen lubanud mitte vahendada. Kuid nüüd, kui ta avalikust teenistusest lahkub, millised rõõmsad ajad rahvusvahelist ajakirjandust ootavad…