Religioonisotsioloogilised uurimused on näidanud, et suur osa tänapäeva eestlasi on ristiusu suhtes trotslikult meelestatud. Vaatamata asjaolule, et elame ajaloolise ja geograafilise määratuse tõttu paratamatult kristliku kultuuri levialal, peab ainult umbes 20 protsenti eestlastest end kristlaseks.
60 protsenti siiski möönab, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted. Viimaste all mõeldakse sealjuures kümmet käsku (eeskätt käske ära tapa, ära valeta, ära varasta, ära riku abielu, austa oma vanemaid) ja juhtnööri ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid. Tähendab, kristlike põhimõtetena käsitatakse inimestevahelisi suhteid reguleerivaid eetilisi norme, mida piibli kristlik osa, uus testment, tõepoolest võimendab, aga mis tegelikult pärinevad juba piibli judaistlikust osast, vanast testamendist, ning pole päris võõrad arvatavasti ühelegi religioonile.
Oma keele kaudu oleme siiski piibli maailmavaatega palju tihedamalt seotud, kui enamik tänapäeva eestlasi arvata oskaks. Eesti kirjakeele lõid saksa pastorid 16.–18. sajandil just piibli tõlkimiseks. Esimene eestikeelne piibel ilmus 1739 ja kuni 19. sajandini jäi see kõige olulisemaks eestikeelseks raamatuks. Nõnda on ootuspärane, et meie keeles leidub palju piiblist pärit väljendeid ja ütlemisviise. Ka teiste Euroopa rahvaste mõtlemine tugineb suuresti piibli kujunditele, mistõttu enamik niisuguseid väljendeid on kõigile kristliku tagapõhjaga keeltele ühised. Sageli polegi võimalik öelda, millal ja mismoodi mõni väljend eesti keelde on tulnud. Võib-olla otse piiblitõlkest. Aga võib-olla hoopis saksa keele kaudu ja täiesti piiblivälistel teemadel juttu ajades. Igatahes on eesti keeles hulgaliselt piltlikke väljendeid, mida tänini kasutatakse täiesti ilmalikest asjadest rääkides ning mis kõneleja teadvuses enam üldse Piibliga ei seostu. Näiteks on piiblist pärit paljud sõnaga silm seotud väljendid, nagu: silmi tõstma; kellelegi silma heitma; silm silma, hammas hamba vastu; silmi maha lööma; kellegi silmi avama; kellelegi pinnuks silmas olema; kellegi silmis armu leidma; kellegi silmis hea/ilus olema; samuti ütlemine pindu teise silmas näed, aga palki oma silmas mitte.
Niisiis tuleb välja, et sada protsenti eesti keele kõnelejatest vaatab maailma tegelikult piibli pilgu läbi.
Oma keele kaudu oleme siiski piibli maailmavaatega palju tihedamalt seotud, kui enamik tänapäeva eestlasi arvata oskaks.