Tegelikult polegi ju enam vahet kas uued laevad hilinevad, mitu sidrunit paberile joonistati, kas keegi on meelehead tasku pannud või kas väljamõeldud on terve tähestikujagu plaane. Parvlaevaliikluse riigistamise läbiviimisega on tegijad ennast korralikult täis teinud.
Tellijale
Raul Vinni: praamijärts ehk plaan Ö valguses (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel mõne- või isegi paarikümne aasta eest ei olnud praamijärjekord mingi uudis. Ajad olid teised, laevad olid teised, inimesed olid teised. Järjekorrad lihtsalt olid. Vahepeal ei olnud järjekord uudis lihtsalt põhjusel, et kõnekeeles «praamijärtsuks» nimetatud nähtust lihtsalt ei olnud. Liiklus toimis. Järjekorrad olid ehk vaid paar korda aastas ja suht lühikese ootamisajaga. Seda ka põhjusel, et laevad ei ole lihtsalt kummist ja kuskil jookseb ka piir. Kui ikka pool Eestit kavatseb jaanipäeval saarele tulla ja siis ühel õhtul ühiselt lahkuda, siis pole midagi teha. Ootama pidid kõik. Setud, soomlased ja saarlased.