Rein Säinas

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Üheks möödunud nädala ärevaimaks sündmuseks võib tahes-tahtmata lugeda Valgamaal Hummuli vallas Aitsras toimunud metsapõlengut. Kolmapäeva pärastlõunal lahvatanud leegid tegid laastamistööd enam kui 40 hektari suurusel alal ning kustutustöödele saabus päästjaid kogu Lõuna-Eestist.

Tellijale

Kas 40 hektarit põlenud metsaalust on suur või väike ala, jäägu igaühe enda otsustada, kuid fakt on see, et loodusele tekitati sellega korvamatut kahju. Hävinud on puhmarinde taimed, huumuskiht ning väiksemad puud. Kuigi suuremad puud said enamikus tules vaid väiksemaid kahjustusi, jätab alusmetsa ja puude järelkasvu hävimine loodusele oma jälje. Pärast põlengut söestunud metsa all jalutades ja sealset laastamistööd vaadates tekib hinge väike nukrus.

Vaadates neid väikesi, meetrikõrguseid ärapõlenud kuusekesi, millest mõnel on veel ime läbi üksikud rohelised võrsed, tekib küsimus: kuidas? Kuidas sai sellisel suhteliselt eraldatud kohas, kus praegu ei tohi keegi liikudagi, selline põleng tekkida? Väga tahaks loota, et siin ei olnud mängus kellegi kuri käsi või inimlik hooletus. Ja kui kaugele oleks põleng arenenud, kui Läti päästjad ei oleks metsast kõrguvat suitsusammast näinud? Küsimusi on palju, aga kas neile kõigile ka vastuseid leitakse, ei tea.