Õpetajate Leht 11.12.2015

FOTO: ÕL

Õpetajate Leht 11.12.2015:

Erikoolid kasvavad koolkodudeks

Erivajadustega laste koolide tegutsemise poolsajandi juubeliks valmisid Kaagveres ja Tapal moodsad õppekompleksid, mis juba maist saati kannavad ühist nime Maarjamaa hariduskolleegium.

Kas pagulaskriis laiendab keelekümbluse kandepinda?

Välispäritolu laste tulek meie kooli näitab kõige selgemalt, et keeleõpetuses ja õpetuses üldse on vaja tõsist pööret.

Kvaliteet või kinniminek

«Saime nädala jagu «analüüse» sellest, kuidas üks tegelikult nii poliitiliselt kui ka füüsiliselt hinge vaakuv, aga võimuhull taat oma groupie’dega Tondirabas Nürnbergi parteipäevi lavastada üritab,» kirjutab kolumnist Kaarel Tarand.

Ülikool kui kasutu masin

Inimesel, kelle haridus ja silmaring sisaldab muudki peale üheks ametiks vajaliku, on palju enam võimalusi endale töökoht leida, või vajadusel ka luua, kui monofunktsionaalsel spetsialistil, kirjutab Raul Veede.

Miks riik hülgab oma kohustuse koolivõrgu ees?

«Ühtluskooli mantrat kordavad poliitikud ja riigiametnikud soovivad lapsevanemates näha pigem süsteemi kuulekaid ja ühenäolisi kliente kui teadlikke kodanikke,» kirjutab Tarvo Siilaberg.

Salapärane Pope Francis

«Millises koolis õppis ajalehtnik, kes peab ingliskeelset tiitlit pope paavsti nimeks, jättes selle eestindamata, ega taipa eesti keelde transkribeerida ka nime Francis? Sest mõistagi ei ole salapärane Pope Francis eesti keeli keegi muu kui paavst Franciscus, kes võttis omale paavstinime «Jumala kerjuse» Assisi Franciscuse – inglise keeles Francis of Assisi – järgi,» kirjutab «Keelekaste» rubriigis Priit Põhjala.

 

Võõrsilt tulnuist saavad Lillekülas eestlased

Lilleküla gümnaasiumi ühe klassi uksesildil on kiri: «Tere, sõber!» Just siin algab kaugetest maadest Eestisse saabunud laste esimene tutvus eesti keele ja kultuuriga. «See on pesa, kus lastel meeldib olla, esimene koht, kus nad hakkavad keelt katsetama,» lausub õpetaja Helje Pukk.

Õpilase keelebarjäär kaob ühe-kahe aastaga

«Keelebarjäär ei tähenda rumalam olemist, see on vaid barjäär, mis ühe-kahe aastaga olematuks alaneb,» kinnitab Innove keelekümbluskeskuse peaspetsialist Ave Härsing, kes tutvus Saksamaal pagulaslaste integreerimise ja õpetamise praktikaga.

Sisserände tagajärg: õpetaja on järsku A ja O

Kreekas elav ja töötav saksa keele õpetaja Piret Suidt kirjutab sellest, mis ootab kodumaalt põgenenud ja mitu kuud teel olnud lapsi ja noori Saksamaal. Selgub, et õpetaja on sattunud ootamatult tähelepanu keskpunkti.

Valutu sulandumise võtmeisik on klassijuhataja

Tartu Aleksandr Puškini kooli tuleb igal aastal endistest liiduvabariikidest pärit lapsi. Et koolis õpitakse 40% aineid eesti keeles, asuvad ka uussisserändajad seda hooga õppima.

Uusimmigrantide lapsed kategooriate kammitsas

«Uusimmigrantide laste puhul kerkivad üha rohkem esile olukorrad, kus neile ühiskondlikult või bürokraatlikult määratud kategooria ei kirjelda nende tegelikku olukorda. Toimub ühiskondlik sildistamine,» kirjutab ajaloolane Aro Velmet.

Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all

Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar. Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla.

Omast võttest selili

Tartu Postimees on vähem kui nädalaga avaldanud kaks matemaatika õpetamise tulevikku puudutavat artiklit. 1. detsembri lehest võime lugeda, et lähitulevikus kolivad eksamid arvutisse. Juba 7. detsembri lehes ilmus veelgi põrutavam uudis: kavas on gümnaasiumis kaotada kitsa ja laia matemaatika eraldi õpetamine ning vähendada ka matemaatika õpetamiseks eraldatud aega – jutt on üheksast või kümnest kursusest senise 14 asemel laias matemaatikas. Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa küsib: «Miks haridusametnikud ei küsi asjatundjatelt nõu?»

Kas õpingute katkestamine on (tunnetatud) paratamatus?

Kõrgharidusalasest diskussioonist on viimasel ajal täiesti kõrvale jäänud üks märkimisväärne probleem: õpingute katkestamine ja väljalangus, kirjutab Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen. Enam kui pooled Eesti kõrgkoolides alustanud tudengitest katkestavad õpingud.

110 aastat rahvuslikku lasteaeda ja alushariduse uued väljakutsed

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Tiia Õun annab ülevaate Eesti alushariduse ühenduse korraldatud konverentsist, kus muuhulgas kõneldi alushariduse uutest väljakutsetest ja arenguvõimalustest.

Vahur Laiapea püüab kaameraga inimeste saladusi

Dokumentalist Vahur Laiapea filmib nii Aafrikas ja Afganistanis kui ka Siberis ja Ukrainas. Tema filmide kangelased on olnud mustlased, liivlased, leeprahaiged, erivajadustega missid, aga ka Arnold Rüütel ja Elmo Nüganen. Ja pole paika, kuhu teda filmima ei lubataks.

Minu unistused

«Elupildi» rubriigis räägib Eesti lasterikaste perede liidu president Aage Õunap, kuidas ta üksiku lapsena kasvades unistas suurest perest. See soov täitus, aga unistusi on ju veel.

«Noored pole kunagi hukas»

«Võib-olla liigutab vanade ja noorte iidne vastuolu lihtsalt maailma natuke kiiremini edasi,» arvab kinodes menukalt jooksva noortefilmi «Must alpinist» režissöör Urmas Eero Liiv. Rubriigis «Minu õpetajad» räägib enne filmindust bioloogiat õppinud ja õpetajana töötanud mees, kuidas elu ise teda õpetas.

Õpetajate Lehe vahel on KOOLIBRI UUDISED.