Õpetajate Leht 13.11.2015

FOTO: ÕL

Õpetajate Leht 13. novembril:

Põltsamaa ühisgümnaasium hakkab küberkaitset õpetama

9. novembril kirjutati alla dokumentidele, mille alusel hakatakse Põltsamaal esimesena Eestis juba gümnaasiumiastmes küberkaitset õpetama.

Erakoolid ja üldine haridusstress

«Läbimõtlemata otsus osaleda maksumaksja rahaga erakoolide majakulu katmises oli õpikunäide halva õigusloome kurvast, paljudele lõpuks muret tekitavast tulemusest,» kirjutab õiguskantsler Ülle Madise.

Kuidas lahendada erimeelsusi erakoolide rahastamisel?

Tuleb kokku leppida, mida me taotleme ja mida riik toetab, kas võrdselt nii koole, kes tunnevad end osana kogukonnast ja õpetavad kõiki soovijaid, kui ka koole, mis kogukonnaga ei suhtestu ja arendavad omaenda kogukonda, või ei väärtusta üldse kogukonda, kirjutab Jüri Ginter.

Puude taga on mets − ka hariduses

Hariduskorraldust puudutavate otsuste tegemisel tuleb tunnistada, et meie kaunis ideaal, mida soovib näha õiguskantsler − kvaliteetne, lapse vajadusi ja andeid arvestav ning valikuterohke ühtluskool −, on paraku utoopia, sest raha niisuguse asja jaoks riigil pole, kirjutab kolme lapse ema Lea Danilson-Järg.

Ikaros lendab jälle

Tallinna lennujaama kaudu liikus mullu mõlemas suunas ligikaudu miljon inimest. Neist pooled olid välismaalased. Eesti elanikud tegid eelmisel aastal 1,43 miljonit ööbimisega välisreisi, aga neist pooled toimusid vahetusse naaberriiki, millest ainult ehk Venemaa puhul võiks arvestatavalt lendamisest rääkida. Soome, Lätti ja ka Rootsi lendamine on ikka vähemuse lõbu. Estonian Airiga lendas 2014. aastal kokku pisut üle poole miljoni inimese. Oletagem, et neistki oli Eesti elanike osakaal umbes 50%. Nii et vaata, kuidas vaatad, Eesti elanik külastab lennukit kolm korda harvem kui teatrit ja kümme korda harvem kui muuseumi, kirjutab kolumnist Kaarel Tarand.

Matemaatikatunnis räägitakse õnnelikest inimestest

Arvutipõhise statistika tunnis ununeb õpilastel, et nad õpivad matemaatikat. Kuiva rehkendamise asemel vaadeldakse mõnda elulist probleemi, hakatakse sellele lahendust otsima ning seda matemaatika keelde tõlkima. Mullu kevadel 31 koolis katsetatud õppematerjale on parendatud ja ülesannetega varustatud ning TÜ töögrupp otsib nüüd uusi pilootkoole.

Õppimisega seotud emotsioone saab juhtida

«Eesti põhikooliõpilaste koduse õpikoormuse uuringust selgub, et kõige intensiivsemalt tundsid õpilased kodutööga tegelemisel väsimust ja igavust ning kõige nõrgemalt elevust,» kirjutab Tallinna ülikooli magistrant Valentina Kivi.

Õppeainete lõimimine – kas moesõna või vajadus?

Kutsekoolis tuleb õpetada kujutavat geomeetriat, sidudes seda tööülesannete lahendamisega. Kujutav geomeetria pole kerge, kuid Islandi noor puusepp ilma selleta kutsekooli ei lõpeta.

Kas Eesti kõrgharidus teenindab toodet või klienti?

Haridussüsteem, mis on keskendunud tootele, mitte kliendile, sarnaneb plaanimajandusega selle kõige otsesemas mõttes, kirjutab TTÜ energeetikateaduskonna prodekaan Argo Rosin.

Noorte ettevõtlikkus saab alguse õpetajate ettevõtlikkusest

Ettevõtlusõpe on vajalik, kuid see ei ole võluvits, mis kohe kõik heaks muudab. Haridussüsteemi eesmärk ei peaks olema toota ettevõtjaid, vaid hoopis ettevõtlikke noori, kirjutab TÜ turunduse dotsent, ettevõtluse ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik.

Esseekonkursilt: õpetaja üheks aastaks

«Aasta hiljem olen tööl finantssektoris, kus minu teadmisi ja oskusi vajatakse rohkem ja kunagine hobi – keeled või siis üks konkreetne Põhjamaa keel − mind taas järjele on aidanud,» kirjutab ühe aasta õpetajana töötanud Ülle Sillasoo.

Teatrikriitik: liiga paljud õpetajad ei oska hinnata lastele esinejate taset

«Peaasjalikult väisavad riigi haridusasutusi n-ö haltuuratrupid,» tõdeb Rait Avestik. «Tundub, et liiga paljudel õpetajatel on ükskõik, kes nende hoolealustele esineb.»

Tragöödia kreeka hariduses

Majanduskriis ja kokkuhoiureformid on vajutanud Kreeka haridussüsteemile väga tugeva pitseri: näiteks paljud riigikoolide õpetajad õpetavad pärastlõunal erakoolides ja nende sissetulek sõltub sellest, kui palju lapsi lisaõpet vajab.

Kunda kool 120

Kunda ühisgümnaasium tähistab novembris 120. sünnipäeva. Nii vanaks saab tsemenditehase tööliste lastele ehitatud kool. Tegelikult täitub Kunda hariduselul 2016. aastal 230 aastat, kuna esimene teade koolimajast pärineb aastast 1786.

Aasta isa Kalevi Kaur on kasvanud koos lastega

Oleme abikaasaga mõlemad seda meelt, et lapsi ei pea kasvatama, vaid nendega koos tuleb kasvada. Eeskuju on see, mis õpetab. Meie õpime lastelt, nemad eeldatavasti meilt. Kui peres on head suhted ja üksteisest lugupidamine, laabuvad asjad iseenesest, arvab nelja lapse isa ja neljakordne vanaisa, pikaaegne Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur, kes valiti tänavu aasta isaks.

Koolivaliku raske tee

Elupildi rubriigis meenutab oma kooliaega ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Heidit Kaio, kes õppis üheteistkümne aasta jooksul kolmes koolis ning peab koolivahetust väärt kogemuseks.

Mida õpetajad tegelikult õpetavad

Kõik õpetajad õpetavad midagi. Kui ka mitte päris kõike, milleks ainekava neid kutsus ja seadis, siis üht-teist ainekavast olulisematki kindlasti. Näiteks, et inimene, keda arvad tundvat, võib sind meeldivalt üllatada.