Postimees 1910. aastal: inimese loomusunnist

Aasta 1910. Jüri koor Tallinnas VII ülemaalisel laulupeol. See oli esimene pidu, kus kõlasid ainult eesti autorite loodud laulud. Eestlastel oli juba oma koolitatud muusikuid, kelle loomingut peokontsertideks jätkus. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Laiemaid rahvaliikisid tuleb kindla korralduse teel kogujõuuks ühendada.

Ainelise ajaloovaate pääle põhjendatud majanduse-õpetus seletab, et majandusline ülivõim selle kätte läheb, kelle päralt saadusevalmistuse vahendid on. Selle vastu ei või vaielda. Kuid valmistuse-vahendite omandus ei ole mitte majanduslise ülivõimu algpõhjus, vaid on ise põhjuste tagajärg. Algpõhjuseks on inimese loomusund, võimalikult rohkesti jõuudu omandada, nagu ka igal vähemalgi olevusel elupüüdeks on, võimalikult palju jõuudu enesesse koguda. Valmistuse-vahendid kisub oma võimusesse see, kellel juba rohkem jõuudu käes on kui tema ümbrusel. Otsustandev valmistuse-abinõude omanduse ja majanduslise ülivõimu kohta ei ole siis mitte ainult üksiku suur võim, vaid ühtlasi tema ümbruse suur nõrkus, ehk jõuupuudus.

Nagu poliitiline võimuvalitsus, nõnda põhjeneb ka majandusline ülivõim just suurte rahvahulkade korraldamatuse pääl. Üksikult on inimesed, kes rahvamajanduse põllul väärtusi loovad, nõnda nõrgad, et igaüks, kellel natukenegi majanduslist jõuudu kätte saadud, neid «võitluses» alla suruda võib.

Rikkus tähendab majanduslist võimu, mille varal rikkuse omanik kaasinimesi oma meelevalla alla heita võib.

10.11.1910