Risto Berendson

FOTO: Postimees.ee

Ma ei üllatunud, kui EKRE esimees Mart Helme mõni nädal tagasi Haapsalu kõnekoosolekul teatas, et erakonna pesamuna Jaak Madisoni hakatakse järgmisena süüdistama naiste ahistamises. Umbes nädal varem olime meile jõudnud väidetest informeerinud laevafirmat Tallink, kes laevameeskonna liikmeid parajasti küsitles. Me arvestasime, et mõni Madisoni semu tööandja ebatavalisest huvist sõpra teavitab. 

Meie tööle seadis see lihtsalt kõrgema tõendamiskoormuse. Vältimaks sõna-sõna-vastu-olukorda, pidime leidma rohkem kui ühe kannatanu.

Me olime siin edukad. Üks ahistatu teadis teist, teine kolmandat jne. Tegime arvukalt telefonikõnesid Eestisse ja välismaale. Rääkisime, kirjutasime, veensime, lubasime diskreetsust ja tegime kõike muud, mis selliste süüdistusega avalikuks tulekule eelneb. Kannatanud ei soovinud sellist sorti kuulsust ja sellega kaasnevat avalikkuse tähelepanu. See oli mõistetav. Me oleme nende räägitus kindlad, sest neidude jutt kattub.

Kui ma nädal tagasi seadsid sammud parlamenti, et Madisonilt endalt lõpuks selgitust küsida, olin enam-vähem kindel, et EKRE on mõelnud välja adekvaatse vabanduse. Umbes midagi sellist, et laevas tuli ette igasuguseid asju ja kui ma kellegi kajutis liiga pikalt viibisin ja see inimest solvas, siis palun vabandust.

Tohoh, oli kõik, mis erakonna Wunderkind mulle mikrofoni pobises. Järgnes jutt laimust ja muu soga. See oli halenaljakas. Mina teadsin, mis meil Madisoni suhtes oli, ja nägin oma silme ees valetavat ning vassivat parlamendiliiget.

See võinuks ju olla isegi koomiline, kui end eestlusega võrdsustav erakond veidigi muret üles näidanuks ja teatanuks, et ahistamise väiteid tuleb kontrollida. Paraku asuti juhtunut eitama, sest süüdistused olevat anonüümsed.

Ja see on nüüd küll asi, mis selle looga tuleb selgeks rääkida. Need kannatanud on reaalselt olemas. Me teame kajutinumbreid ja päevi, mil Madison valekaardiga nende neidude juurde sisenes. Tallinki sisejuurdlusele ma siin väga ei looda, sest uksekaarte valmistava masina hooldus kustutab selle vanad andmed ja Madisoni ahistamised jäävad rohkem kui aasta tagusesse aega.

Me teame sedagi, mida Madison nende sisenemiste kohta oma käega tuttavatele kirjutanud on. See on kaugel eitusest. Oleme lubanud, et ei avalda seda, sest see võiks kannatanud avalikkuse ja EKRE raevunud toetajate rünnaku alla tirida. Viimane nädal aega on meie kartusi kinnitanud. Ahistamisartikli ilmumise vihaste kritiseerijate argumendid on kõike muud kui pädevad. Need kubisevad vandenõuteooriatest ja lahmivad tühja.

Kannatanud on meile on lubanud, et kui vaja, tulevad nad tunnistama kohtusse. See on nii-öelda viimane viis kaitsta tõde. Me oleme selleks valmis. Kas Jaak Madison ja EKRE saavad sama öelda?