Riigimetsa Majandamise Keskuse ehk RMK koduleht teatab, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit.
Juhtkiri: metsarikkaim riik ka tulevikus
16. september 2010, 00:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli auditi kohaselt ei pruugi see väide üsna peatselt, mõnekümne aasta pärast, enam tõele vastata, sest RMK raiub riigimetsa paremikku kiiremini, kui see jõuab samasuguse raieküpsuseni kasvada.
Metsast oleme harjunud mõtlema kui rahvuslikust rikkusest ja rohelisest kullast. Pealegi on RMK ise olnud metsa säästva majandamise rõhutaja. Niisiis on õigustatud ootus, et riigimetsa ennast just nii majandataksegi. Ent lageraiet lubava metsa vanusemäära on korduvalt alandatud ning raiutakse järjest nooremaid ja peenemaid puid.
Tõsi, riik püüab metsandussektori tööhõivet säilitada, mis pole praeguses majanduslikus olukorras kerge ülesanne. Ka riigituludest annab metsarikkus oma osa.
Siiski ei saa sellisel moel majandamine pikalt jätkuda – mets saab lihtsalt otsa ja vaevalt, et ükski eestimaalane tahaks ühel hetkel RMK kodulehelt lugeda, et oleme metsast lagedad nagu paljud teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid. Pealegi tehakse niiviisi suurt kahju vanade metsade liigirikkusele. See oleks väga kurb.
RMK on seni teinud tublit tööd metsa ja looduse populariseerijana. Ilmselt pole liialdus väita, et pea iga eesti inimene ja paljud Eestit külastanud turistid on vähemalt korra käinud mööda RMK matkaradu ja puhanud RMK telkimisaladel või lõkkekohtades. Seepärast on riigikontrolli auditis kirjas olev kriitika lühinägeliku lageraie kohta vastuolus ka RMK enda tegevusega.
Riigikontroll näeb kujunenud olukorra põhjust paljuski huvide konfliktis RMK tegevuses – riigimetsa hoidjana tuleb teenida ka võimalikult suurt tulu.
Metsapoliitika ja kehtiv metsanduse arengukava on vastu võetud juba 1997. aastal. Otsuseid, mis riigikontrolli just nende järeldusteni viib, on võetud vastu mitme aasta jooksul.
Niisiis pole põhjust RMK juhtkonda röövraiujaks pidada. Ka pole keskkonnaminister Jaanus Tamkivi auditi järeldustega nõus, vaid leiab, et raieküps mets tulebki maha võtta, sest muidu läheb see lihtsalt raisku.
Riigikontroll ja riigi metsapoliitika vedajad on niisiis põhimõtteliselt vastukäivatel seisukohtadel. Kummal praegu õigus, võime vaid oletada, tõde selgub mõnekümne aasta pärast.
Loodetavasti saame ka siis end nimetada üheks metsarikkaimaks riigiks maailmas. Ja selle lootuse säilitamiseks tasub keskkonnaministril siiski riigikontrolli auditisse tõsisemalt süveneda.