Sel reedel kirjutab Sirp kollaboratsionismist.
Reedel Sirbis: kollaboratsionismist, koostööst, jumalatõestustest ja kooseluseadusest
14. august 2014, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANDRES KURG: «Esimene Nõukogude Liidu lagunemisjärgne aastakümme kirjutas vastupanunarratiivile keskendunud ajaloo, mis oli igati vajalik, ent paljud Brežnevi aja nähtused sellesse nii hästi ei sobitu ja nende mõtestamiseks on vaja teistsuguseid mudeleid.»
ELVER LOHO: Mees, kes klikkis sulle pähe
Üks hirmsamaid asju siin maailmas on päev, mil avastad, et sinu eakaaslased juhivad riiki – poliitikute, ametnike, nõunikena. Sisemuses sa tead, et millalgi see päev tuleb, aga siis vaatad enda sisse ja enda ümber ja avastad end soovilt seda päeva veel natuke edasi lükata. Teiselt poolt on nüüd uksed valla paremaks mõistmiseks. Olid ju oma lapsepõlve suursündmused – koduarvutid, mängukonsoolid, ninjakilpkonnad – ka uute juhtide lapsepõlve või vähemalt noorukiea osa.
TIIT HENNOSTE: Kafkarna – vaikivad inimesed
Kõige taustal elab ja tegutseb vaikiv, normaliseeritud mass. Need on inimesed, kes läksid kaarega mööda vaenatute sugulastest, keda nad kunagi olid tundnud.
Mariusz Szczygieł, Gottland. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Leelo Laurits. Kujundanud Matthias Sildnik. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014. 200 lk.
Intervjuu Jaak Valgega: Juunikommunistidele küllap meeldiks Euroopa Liidus
TUUL SEPP, ANDRES KUUSK: Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsusKoostöös peitub jõud. Ühiselt jõudu mööda panustades edeneb igasugune töö lennates, tekivad uued ideed, neid on lihtne teostada ja edasi arendada. Koostöö tulemusena peab iga osaleja panustama vähem ja saab tagasi rohkem, kui üksinda pusides. Kõik võidavad. Sellest lähtuvalt peaks koostöö olema nii looduses kui inimühiskonnas universaalne, kõikjal esinev nähtus. Teoorias on kõik ilus, praktikas aga jõutakse koostööd üritades pahatihti arusaamale, et kahasse tuleb kallim. Miks teooria reaalsusega kokku ei lähe ning miks pidas juba Charles Darwin koostööd evolutsiooniteooria jaoks üheks keerulisimaks probleemiks?
TOOMAS JÜRGENSTEIN: Jumalatõestused ja kooseluseadus
Olen ikka ja jälle mõelnud, et jumalatõestused on nõtked ja ilusad mõttekonstruktsioonid. Võtkem või Canterbury Anselmi ontoloogiline argument: keegi ju ei kahtle, et idee Jumalast on olemas, enamasti pole kellegi ka selle vastu midagi, et seda ideed määratleda millegi sellisena, millest enamat mõelda ei saa. Järgnevalt tuleb Anselmi geniaalne mõttesähvatus, mida on võrreldud tühjast torukübarast küüliku leidmisega. Tõepoolest, kui Jumalat poleks olemas, siis saaks temast enamat mõelda, järelikult peab Jumal ka reaalselt olemas olema. Loomulikult on Anselmi mõttekäigule olemas kaalukad vastuargumendid, kuid ontoloogilise jumalatõestuse peaaegu tuhande aastane püsimine teoloogias ja filosoofias näitab, et tegemist on väga originaalse ja nutika ideega.
Väärt meretagune asi: XX Kuressaare kammermuusika päevad
Võtikvere kirjandusmaastikud
Mis saab Katusekinost?
Arvustamisel
Suve hittfilmid «Lucy» ja «Galaktika valvurid»
Kristina Viina «Nõtkel elevandisammul»
Jürgen Rooste «Suur sume, suur tume»
Jelena Glazova «Plasma»
Marius Szczygiełi «Gottland»
Desző Kosztolányi «Anna Édes»
Tauno Aintsi «Lauritsa lubadus»
Interpreetide liidu suvesari Mustpeades
Kuressaare Linnateatri «Testamenditäitjad»
Mari-Liis Küla näitus «Karakter värvis ja vormis»
Vadi «Kus sa oled, Juhan Liiv?»
Eesti Kujurite Ühenduse näitus «Mugavustsoon» Pärnus
Festival «In Graafika. Mugavustsoon» Pärnu Linnagaleriis
Alfredo Jaari isikunäitus «Kui luulest ei piisa» Kiasmas
«Lauritsa lubadus»
Tondiraba jäähall
Ülikooli 14 krundile rajatav hotell