Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised on märksa kaalukamad kui varasemad, kirjutab IRLi riigikogu fraktsiooni aseesimees Kaia Iva vastuseks eilses Postimehes ilmunud Mati Pallasmale.
Kaia Iva: on küll vahe!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insener-tehnoloog Mati Pallasma kirjutas eilses Postimehes, nagu ei sõltuks Euroopa Parlamendi valimistest midagi ja suured otsused tehakse niikuinii ilma meieta. Järgnevalt selgitan, miks ma nende väidetega ei nõustu.
Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised on märksa kaalukamad kui varasemad, sest muutunud julgeolekuolukorras vajame Brüsselis inimesi, kes on valmis tegutsema jõuliselt meie julgeoleku nimel. Selgitustööst oma liitlaste hulgas ei saa kunagi küll – see peab olema Euroopa Parlamendis Eestit esindavate saadikute prioriteet. Meie julgeolek on seda paremini kaitstud, mida rohkem on meil tugevaid ja sarnaselt mõtlevaid liitlasi ja sõpru.
Ma ei saa nõustuda Pallasma kriitikaga, et erinevalt enamusest Euroopast on Eesti koos ameeriklastega valinud Venemaa suhtes sildupõletava ja äärmiselt provokatsioonilise tee. Putini Venemaa ei varja juba mõnda aega, et nende soov on taastada Nõukogude impeerium. Kremli ambitsioonidele vastu seista on Eesti jaoks ainuvõimalik tee, mitte provokatsioon. Või kas tõesti loodab Pallasma, et Eesti julgeolek oleks tagatud, kui Eesti ja muu Euroopa pigistab Krimmi annekteerimise osas silma kinni lootes, et vast saab agressori isu sellega täis? 75 aastat tagasi selline viga juba tehti.
Julgeoleku kõrval on teiseks oluliseks teemaks elatustase. Elatustaseme paranemise peamiseks eelduseks on majanduskasv. Uue majanduskasvu saavutame targa ja innovaatilise majandusega, mis loob uusi tasuvaid töökohti. Nii saame toetada lastega peresid, laste head haridust ja suurendada inimeste sissetulekuid.
Pallasma heidab IRLile ette, et töö europarlamendis tähendab erakonnale esmajoones võitlust korruptsiooniga. Mõelgem aga viivuks selle peale, et Euroopa Komisjoni analüüsi kohaselt jääb Euroopa Liidu majandusel korruptsiooni tõttu saamata 120 miljardit eurot aastas. Just võitlus korruptsiooniga on üheks peamiseks võimaluseks inimeste elatustaset ja elukvaliteeti parandada. Samuti näitavad Ukraina sündmused, et korruptsioon võib olla ka tõsiseks julgeolekuohuks.
IRL peab tähtsaks Eesti kodanike võrdseid võimalusi töötada, õppida ja reisida kogu Euroopas. Kuigi tegemist on Euroopa aluspõhimõtetega, otsivad riigid pidevalt võimalusi, kuidas kaitsta oma turge ja takistada Euroopa riikide kodanike töötamist või teenuste pakkumist oma inimestega samadel alustel. See tähendab, et nende vabaduste eest tuleb pidevalt seista. Viimati soovis selliseid piiranguid rakendada Ühendkuningriik. IRL koos Euroopa Rahvapartei noortega seisis aga ka selle eest, et säiliks Erasmuse üliõpilasvahetuse programm, mille finantseerimine sooviti lõpetada.
Mõistagi on oluline küsimus, kes suudab europarlamendis Eestit kõige paremini esindada. IRLi saadikud hakkavad tööle Euroopa Parlamendi kõige suuremas Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioonis, mis annab meile väga head võimalused seista Eesti huvide eest ja reaalselt kaasa rääkida nendest otsuses, mis Pallasma arvates kuskil mujal ilma meieta ära tehakse.