Raivo Vare

FOTO: Peeter Langovits

Eesti riik on loodud selleks, et eesti rahvas püsiks ja kultuur areneks ning meie inimeste elukvaliteet paraneks. Hästi juhitud ja targalt korraldatud oma riik aitab meie rahval üleilmastuvas maailmas õnnelik ja edukas olla.

Jüri Raidla

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Professor Jaak Leimann

FOTO: Postimees.ee

Pärast iseseisvuse taastamist paistis Eesti silma julgete reformidega. Neist saadud algkiirendusega oleme nüüd rahvusvahelise kogukonna ja kõigi olulisemate organisatsioonide täieõiguslikud liikmed. Soovime olla innovaatiline ja edukas tarkade otsuste maa. Samas esitab uus aeg meie riigile uusi väljakutseid.

Palju räägitakse poliitika avamisest ja suuremast kaasamisest. Selle kõrval vajab julget revisjoni meie riigi töökorraldus. Eestil kui väikeriigil on vaja paljuräägitud riigipidamise reformi, mis hõlmaks kõiki riigi juhtimistasandeid. Üheks selle reformi nurgakiviks peab olema ka haldusterritoriaalne reform – varsti juba paarikümneaastase habemega ettevõtmine, mis on muutunud pigem sõna «reform» paroodiaks.

Targa ja tõhusa riigi aluseks peavad olema võimekad kohalikud omavalitsused, mis esindavad kogukonna ühishuve ja loovad uusi arenguvõimalusi, aitavad vähendada inimeste väljarännet ja Eesti muutumist pealinnakeskseks.

Paraku sõltub enamikust meie omavalitsustest üha vähem, samas kui raha kulub kohaliku bürokraatia ülalpidamiseks üha rohkem. Praegused minivallad on killustunud ja tekitavad elanikele paratamatult kunstlikke piiranguid igapäevaelu korraldamisel, muutes muuhulgas keeruliseks oma lapsele sobivaima kooli või lasteaia valimise, kvaliteetse sotsiaalabi saamise ning ühistranspordiga liikumise. Omavalitsused enamasti ei ole võimelised ergutama tööhõivet ja kohalikku ettevõtlust ega suuda olla võrdseks partneriks ettevõtjatele.

See kõik toetab inimeste kolimist suurtesse keskustesse, suurendades omavalitsuste toimetulekuraskusi maksumaksjate vähenemise tõttu. 215 kohalikku omavalitsust on väheneva ja vananeva rahvastikuga Eesti riigile ja inimestele üle jõu käiv struktuur, mis ei täida enam ammu talle pandud ootusi. Ega suudagi täita.

Nüüdseks on lõpuks valminud haldusterritoriaalse reformi läbiviimise pakett. On olemas plaan, mis arvestab ühiskonna muutustega ning lähtub Eestile kui väikeriigile pikemas perspektiivis ainuvõimalikust tõhususe nõudest. Kindlasti on selles teemasid edasiseks täpsemaks aruteluks, näiteks omavalitsuste erinevate koostöövormide või riigi keskvõimu ja omavalituse omavahelisest funktsioonide jaotuse ja selle rahastamismudeli üle. Kuid pakutu on piisav alus reformi alustamiseks.

Paraku on permanentne valimiskampaania taas varjutamas soovi selle tööga üleüldse edasi minna, mistõttu lükkub igasugune halduskorralduse nüüdisajastamine mitu aastat edasi. Taas on märgata varasemast tuttavat mustrit, kus lühiajaline poliitiline konjunktuur ja isiklikud huvid võtavad võimust riigile elulise tähendusega reformivajaduse üle. Ärgem laskem seekord sellel juhtuda!

Teeme riigikogus esindatud erakondadele ettepaneku korrastada otsustavalt Eesti haldussüsteem. Alustagem muudatustega omavalitsustasandil, mille tulemusel kujuneks mingidki eeldused, et kõik meie kohalikud omavalitsused muutuks aktiivseks ja võimekaks kohaliku elu ja ettevõtluskeskkonna edendajaks ning kvaliteetsete avalike teenuste pakkujaks.

Tugevad kohalikud omavalitsused peavad olema valitsusele võrdväärseks partneriks ning suutma tagada temaga koos elamisväärsed tingimused ja ühiskonnas kokkulepitud tasemel teenused igas Eestimaa nurgas. Tugevad kohalikud keskused kujunegu kohaliku arengu veduriteks ja regionaalarengu tasakaalustajaks.

Peame vajalikuks, et riigikogu võtaks veel 2014. aasta jooksul vastu vajalikud otsused, et mitte kaotada väärtuslikku aega. Omavalitsusi kutsume üles mitte viivitama väljavalitud tõmbekeskustega liitumisega. Kõigil tasandeil tuleb teha vajalikud otsused eesmärgiga, et järgmised kohalikud valimised 2017. aastal toimuks juba uutes ja tugevates omavalitsustes. See oleks riigimehelik samm, mida Eesti vajab.

See on avalik üleskutse ning me loodame, et seda toetavad veel paljud inimesed.

Toetavad (kinnituse saabumise ajalises järjekorras): Olari Taal, Jüri Käo, Viljar Arakas, Allan Martinson, Valdo Kalm, Ülo Pärnits, Rivo Noorkõiv, Peeter Jalakas, Erkki Raasuke, Jaan Männik, Heido Vitsur, Ülo Kaevats, Mait Palts, Garri Raagmaa, Erik Terk, Marika Valk, Heinz Valk, Mihkel Oviir, Andres Arrak