Priit Pullerits: illusoorne võit

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Pullerits
Priit Pullerits Foto: Postimees.ee

Alaku nädal rõõmsalt: kujutage ette, et olete võitnud lotoga hiigelsumma. Ikka mitu miljonit. Palju õnne! Ja siis saate kõne. Ei, mitte sugulaselt, kes tahab raha laenata, vaid kontvõõralt, kes ostab ja müüb lotovõite. Just-just, sest vähemasti Ameerikas ei saa te kogu võidusummat kohe kätte. See laekub pika aja jooksul tükati, ja nii siis ulatabki abikäe lotovõitude ostja-müüja, kes laob võidetud summast teile kohe kätte näiteks poole, kui annate kogu võidu talle.

Kunagi kohtusin Ameerikas ühe sellise ärimehega (mitte et ma midagi võitnud oleks). Kaks lauset jäid tema jutust meelde. Esiteks: «Inimesed arvavad, et lotovõit muudab nende elu.» Teiseks: «Aga ei muuda.»

Naaske nüüd unelmatest maa peale ning asendage esimeses lauses sõna «lotovõit» sõnaga «internet». Ilmselt olete lasknud igasugustel veebijumaldajail ja digitaalgurudel istutada endale pähe mõtte, et internet muudab teie elu. See on petujutt. Tegelikult ei muuda.

Emotsionaalsest vaatevinklist on seda lihtne tõestada. Nimelt, kui internet elu palju paremaks teeb, siis miks inimesed meie ennastimetlevast e-riigist nii massiliselt mujale paremat elu otsima lähevad? Isegi sinna, kus internet on palju viletsamini kättesaadav kui meil ning e-teenuseid pole eriti ollagi.

Ratsionaalsest vaatepunktist on interneti tühine, lausa olematu kasutegur teie elu parendamisel veelgi ilmsem ja selgem. Alustame sellest, mida te esmalt eluks vajate. Loomulikult katust pea kohale, ulualust. Kui palju on internet kinnisvara hindu allapoole toonud? Kui masust tingitud tagasilöök arvestamata jätta, on kinnisvara hinnad muudkui tõusnud.

Teiseks, et elus püsida, vajate süüa. Ent ükskõik kui palju liha, piima ja leiva tootjad kasutavad kusagil kontoris internetti, kas olete märganud, et liha, piima ja leiva hind on aastate jooksul madalamaks läinud?

Edasi – mõelge tervishoiule. On rohud või lõikused või hambaravi odavnenud, kuigi haiglad on vägagi digitaliseeritud ja internetistatud? Või transport, ilma milleta on võimatu ühest linnast teise saada? Jah, te võite osta bussi- või rongipileti internetist, aga kas selle pileti hind kannatab vähegi võrdlust paari aasta tagusega? Võite asendada kooliõpikud sülearvuti või mõne muu internetti lülitatava seadmega, aga võrrelge nonde hindu õpikute hinnaga ning ärge unustage, et koolitee jooksul kulub sülearvuteid vähemalt kaks, kui mitte kolm. Seda loetelu interneti olematust kasust võib lõpmatuseni jätkata.

Jah, kahtlemata teeb internet elu mugavamaks ja hõlpsamaks ja kiiremaks, aga kui aasta lõpuks oma kulud kokku lööte, siis veendute, et hoolimata interneti võimaluste lisandumisest ja avardumisest on teie väljaminekud ikkagi suuremad kui eelmisel aastal. Kui teie elu on muutunud, siis üksnes rahaliselt kitsamaks ja seega raskemaks. Ühes vallas siiski võidate. Uudiseid saate internetist lugeda ilma maksmata. Aga just seepärast, et ta raske tööga toodetu internetis tasuta ära annab, ajakirjandus ärina raskustes siplebki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles