Haiglavõrgu reform seisab poliitilise tahtetuse taga
Juhtkiri: valimised haiglates
11. veebruar 2010, 00:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli värske audit kinnitab taas kord sedasama, mida teab igaüks, kes arenguid Eesti tervishoius ja haiglavõrgu ümber jälginud on – Eestis on liiga palju haiglaid ja nende kõigi täitmiseks ei jätku arste ega patsiente.
Tegelikult polegi selle auditi juures muud teha, kui kaasa noogutada. Säärasel mahukal, kunstlikult üleval hoitud haiglavõrgul on vähe plusse, kuid palju miinuseid.
Esiteks, kuigi Eesti tervishoiujuhid armastavad rääkida, kui otstarbekalt me võrreldes teiste ELi uusliikmetega oma igat tervishoiukrooni kulutame, saaksime tegelikult seda veel otstarbekamalt teha. Ning praegu, kui maksutulud on kokku kuivanud ja see ka haigekassa kukru üsna viledaks teinud, on see oluline.
Teiseks – patsient ootab eelkõige kvaliteetset arstiabi. Selle mugav kättesaamine oleks loomulikult ka tore, kuid kui on valida kvaliteedi ja mugavuse vahel, näitavad arstiabiga rahulolu-uuringud selgelt esimese edumaad. Kuid see valik tuleb paratamatult teha, sest ka meist rikkamad riigid ei suuda igas külakeses haiglat pidada.
Kolmandaks moonutab selline iga hinna eest üleval hoitav haiglavõrk meedikute töövõimalusi. Eestis küll kurdetakse arstide nappuse üle ja pahandatakse nende välismaale mineku pärast, kuid tarbetult massiivne haiglavõrk on üks sellise olukorra põhjustaja.
Sest kui noorele arstile ei saa haiglad huvitavat tööd pakkuda, sest selleks pole piisavalt patsiente, ega maksta konkurentsivõimelist palka, sest raha läheb majakarpide pidamiseks, lahkuvadki noored arstid välismaale, kus seda kõike neile pakutakse.
Niisiis vajab Eesti haiglavõrk korralikku ja läbimõeldud reformi, mille läbiviimiseks valmis arengukava juba aastaid tagasi, kuid mille lõpetamiseks pole olnud piisavalt poliitilist tahet.
Seepärast pole midagi imestamisväärset, et eile, mõni tund pärast riigikontrolli pressiteadet vastas sotsiaalminister omakorda pressiteatega, milles kinnitab, et riigikontrolli audit on tore paber, kuid neil on praegu muudki teha.
Loomulikult ei saa kahtluse alla seada tööturu tähtsust, kuid haiglavõrk on praeguses seisukorras just sellepärast, et otsuste langetamist on pidevalt edasi lükatud.
See pole etteheide isegi mitte praegusele sotsiaalministrile, vaid peaaegu kõigil sotsiaalministritel on viimaste aastate jooksul tulnud taganeda haiglavõrgu korrastamisest oma erakonna poliitiliste võitude suurendamise või kaotuste vähendamise nimel.
Ja kahjuks pole põhjust loota, et praegunegi sotsiaalminister haiglavõrgu tõsiselt käsile võtaks – tuleval aastal on ju valimised, ning kuni kohalik haigla on oluline tugipunkt poliitlahingus, ei tihata seda vastase edu peljates puudutada.