FOTO: Urmas Nemvalts

Kui eile ilmsiks tulnud süüdistus, mille kohaselt Eesti suurim alkoholitootja Liviko on sõlminud kartellikokkuleppe teise alkoholitootja Offex Grupiga, ka kohtus tõendamist leiab, on tegemist olulise juhtumiga Eesti jaekaubanduses.


Iseenesest pole kartellikokkuleppe süüdistuse esitamises midagi uut, eelmisel aastal saatis riigiprokuratuur kohtusse viis sellist toimikut. Kartellikokkulepped on keelatud, sest nõudmine ja pakkumine peavad olema need mehhanismid, mis kaupade ja teenuste hindu kujundavad.



Senini on võimalikud kartellid jäänud jaekaubandusest kaugemale – ettevõtted on püüdnud kokku leppida küll näiteks riigihangetes osalemises, kuid tavatarbija taskut puudutab see vähem, kuigi maksumaksjana on kodanik kannataja siingi.



Ent eile teatavaks saanud süüdistused on küll esimene kord, kui see esitatakse jaekaubandust puudutava kartellikokkuleppe kohta.



Võiks ju mõelda, et mis siis sellest, kui tootjad on kokku leppinud, et odavaima viina hinna alampiir peab olema 59 krooni 90 senti poole liitri eest. See on ju viin, maksku palju maksab, kes ei saa maksta, joob lihtsalt vähem.



Kuid selline naivistlik mõttekäik oleks lühinägelik. Sest sedasorti kokkuleppe sõlmimine riivab otseselt vaba turu põhimõtteid ja tarbija huve.



Ning kui peaks ilmnema, et säärased «härrasmeeste kokkulepped» on Eesti jaekaubanduses tavaks, seletaks see nii mõndagi Eesti kaubanduse hinnataseme kohta, mis tihti võrdluses näiteks Läti ja Leeduga naabritest kõrgem on.



Sest loogiline on ju kartus, et kui ühel tegevusalal esitatakse juhtidele süüdistus kartellikokkuleppes, siis võib-olla pole hinnakujundus nende ettevõtjate teistelgi tegevusaladel läbipaistev ja turukonkurentsi arvestav.



Juba mitu aastat on räägitud võimalikust kartellileppest kütusemüüjate vahel. Tõestada pole seni midagi suudetud.



Ka eilsete uudiste valguses jäid alkoholitootjad eitavale seisukohale, viidates, et praegustes majandustingimustes polevat kartellilepete sõlmimine kuigi mõistlik, igaüks püüab ikka ise enese eest väljas olla.



Prokuratuur jällegi väidab endal kindlaid tõendeid olevat. Lõplik tõde selgub muidugi kohtus.



Arvestades, et Liviko on üks Eesti ettevõtluse raskekahuritest, et Liviko omanik kuulub ka Eesti ühe suurema jaekaubandusettevõtte Kaubamaja ja Selveri omanike ringi, tooks kartellikokkuleppes süüdi jäämine kaasa suure usaldamatuse jaekaubanduse suhtes üldiselt. See omakorda aga Eesti praegusele kiratsevale ärikliimale mingit kasu küll ei annaks.