Mitmendat nädalat toimub Euroopa Liidu pealinnades midagi, mis meenutab eesti ringmängu «Kes aias». ELile otsitakse presidenti (ja välisministrit), nimed vahelduvad ja muusika kestab.
Ahto Lobjakas: saame läbi Lätiga
13. november 2009, 23:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik Euroopa valitsusi ei püüa siiski sisse lükata mitte kedagi teist, vaid iseennast.
Suurbritannia Tony Blairi, Beneluxi riigid igaüks oma peaministrit, Eesti Toomas Hendrik Ilvest. Sotte selgitab ELi eesistujamaana Rootsi, kelle peaministrile on kuulu järgi pea iga riik välja pakkunud oma lemmiku.
Sellest on kahju enam kui ühes mõttes. Euroopas lörtsitakse ära Lissaboni leppe viimanegi maine. Toimuv meenutab vanglabandede sõda territooriumi pärast, mitte demokraatliku ühenduse astumist helge tuleviku poole.
Kahju on ka Eestist. Kinni pole haaratud suurepärasest võimalusest panna toime elegantne ja epohhiloov diplomaatiline ofensiiv ja toetada Läti kandidaati.
Lõunanaabri ekspresidendi Vaira Vike-Freiberga taha asumine töötaks Eesti jaoks igal tasandil.
Esiteks, põrmustataks müüt, et Eesti mõtleb Euroopas ainult iseendale (kui üldse mõtleb). Teiseks, Eesti toetaks ainsat idariikide kandidaati, kes on enam kui «uuseurooplane».
Vike-Freiberga valisid ELi liidrid 2007. aastal ellu kutsutud tulevikumõttegrupi kaasjuhiks (teine on Hispaania ekspeaminister). Ta on globaalset demokraatiat edendava Madridi klubi asutajaliige (klubisse kuulus ka Lennart Meri). Ta kuulub mõttekotta Euroopa Välissuhete Nõukogu.
Mis kõige tähtsam, Vike-Freiberga pakub Euroopale huvi. Viimasel nädalal on temast kirjutanud kõigi suurte riikide lehed: Le Figaro (esiküljel), El Mundo, Frankfurter Allgemeine Zeitung, The Times, Wall Street Journal Europe.
Meie kandidaati ei maini keegi. Vike-Freiberga on elanud Kanadas ja räägib prantsuse keelt. Ta ei meenuta kellelegi ei Bushi, Blairi ega Saakašvilit, samas tunneb Venemaad ja vabakaubandust.
Vike-Freiberga on naine. Tema šansid ELi esimeseks presidendiks saada on nullilähedased, aga mitte päris olematud. Kummalisemaid asju on juhtunud. Kui ELi neljapäevane tippkohtumine peaks öhe ulatuma, ei ole absoluutselt välistatud, et panus soolisele võrdõiguslikkusele ja poliitilisele neutraalsusele kangastub unevaeguses euroliidritele just selle lahendusena, mis kastanid tulest välja toob.
Kolmandaks nõuab seda poeetiline õiglus. Sümboolselt kompenseeritaks nii Lätile mitte-jõulumaa staatus, suuremad ja pisemad diplomaatilised nükked ja – last but not least – möödunudaastane laenupakkumine.
Härra Ansip, lõhkuge maha see müür Eesti lõunapiiril. Veel on aega.