/nginx/o/2009/10/01/243225t1haf5f.jpg)
Vastukaja 24. septembril Postimehes ilmunud artiklile «Jõgevamaa: Rahvaliit taandub oma kantsis valimisliitudesse»
Vastukaja: kuuldused Rahvaliidu kadumisest on suuresti liialdatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimiste eel on eriti oluline, et ajakirjandus oleks valvekoer, mitte lõukoer. Seega tuleb ajakirjanikel eriti hoolikalt jälgida kirjapandud andmete õigsust. Tuleb endalt küsida, kas ühe või teise teema puhul on ikka silmas peetud erapooletuse ehk võrdsete võimaluste printsiipi – tagatud seisukohtade ja arvamuste paljusus. Kohatu ja ebaeetiline on kirjutada teemast valikuliselt, jättes olulised faktid kõrvale.
Rahvaliidu pink on teiste erakondade omast tunduvalt pikem ja meie esindajad on oma ala asjatundjad. Rahvaliidu nimekirjades kandideerib Jõgevamaal 233 inimest, seega oleme kandidaatide arvult suurim erakond. Valimisliitudesse taandumise otsa lahtitegemisest ei saa juttugi olla. Rahvaliit on Jõgevamaal jätkuvalt suurima esindatusega erakond.
Kuuldused, justkui takistaks Villu Reiljani ümber toimuv kohtuprotsess valimisnimekirjade esitamist, on õhust võetud põhjendamata oletus. Kohtuprotsessi ei maksa kiskuda valimisvõitlusse, Eesti on õigusriik ja inimese üle mõistab õigust kohus.
Me ei ole pidanud õigeks minna seda teed, nagu mõni erakond on läinud, koostades valimisnimekirju lihtsalt erakonna esindatuse pärast, olgu või viie kandidaadiga. Meie tahame, et meie esindajad päriselt seisaksid kohaliku inimese huvide eest. Arusaamatuks jääb kriitika, et erakondadel puuduvad uued säravad tähed. Säravaks saadakse raske tööga, nagu teemantki saab oma kauniduse alles lihvimisel. Rahvaliit pole pidanud õigeks rakendada valimisvankri ette peibutusparte, sest leiame, et kohalikku elu suudavad edendada vaid oma kodupaika tundvad inimesed. Valimistel toetatakse neid, kes nelja aasta jooksul on ennast oma kodukohas tegudega tõestanud. Seega ei ole poliitilistele partidele neil valimistel kohta.
Vahetult enne valimisi kasutatakse vana kulunud trikki. Ennast püütakse näidata tugeva ja atraktiivsena, värvates liikmeks kuulsaid ja ilusaid, vastastest aga luua pilt kui hääbuvast organisatsioonist. Aususest on siin asi kaugel, sest tegu on rahva arvamuse teadliku mõjutamisega soovitud suunas.
Rahvaliit on teistele erakondadele tugev võistleja. Kodukohaga seotud küsimustes on inimesed kõige enam usaldanud Rahvaliitu. Kuid see usaldus on teenitud järjepideva tööga, valijaile antud lubadused on alati ka täidetud.
Regionaalpoliitilise jõuna suutis Rahvaliit valitsuses suurendada kohalike omavalitsuste eelarvet ligi kolme miljardi krooni võrra aastas, mille tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud ja ehitatud hulk uusi koole ja lasteaedu, kultuuri- ja spordiobjekte. Valitsusvastutust kandes täitis Rahvaliit olulised regionaalpoliitilised lubadused. Rahvaliit täitis oma pikaajalise lubaduse eraldada omavalitsusustele laekuva tulumaksu osa poliitiliste otsuste tõmbetuultest.
Omavalitsustele laekuv osa üksikisiku brutotulust tõsteti 11,9 protsendile, see ei sõltunud enam riigikogu tehtavatest maksuvabastustest. Tegemist oli suurima maksupoliitilise otsusega pärast 1993. aastat.
Mida aeg edasi, seda enam on nii avalikkus kui ka poliitikud tunnistanud, et valimiskampaaniad muutuvad aina populistlikumaks: üha vähem saab vaadata sisulisi debatte ja kuulata-lugeda poliitikute seisukohti. Siinkohal on just ajakirjandusel esmane roll ja ka võimalus avalikkust igakülgselt informeerida, lähtudes poliitilise tasakaalustatuse ja erapooletuse põhimõttest. Ja eriti oluline on neid põhimõtteid silmas pidada valimiskampaania ajal, selle asemel et esitada ennatlikku väärinfot tõe pähe. Inimesed ootavad tegusid, hoolivust ja sallivust, mitte faktidega vassimist.