Rein Veidemann

FOTO: Pm

Olin üks kümnetest tuhandetest eestlastest, kes koos perega naelutas end pühapäeva õhtul teleri ette valima TV 3 paljureklaamitud finaalsaates Eesti kõigi aegade lemmiklaulu.


Elasime meeleliigutusega kaasa Rannapi uskumatult ilusale isamaalisele ballaadile «Eesti muld ja Eesti süda» ning eksistentsiaalsele «Nii vaikseks kõik on jäänud». Tundus, nagu oleksid Koidula ja Enno kirjutanudki oma luulet lootuses, et Rein Rannap kunagi neid viisistab. Imetlesime noorte solistide varaküpsenud andeid.



Hääletamisel ei mõelnud ma, kuidas see kuu lõpus peegeldub mu telefoniarves. See, et Tõnis Mägi «Koit» ületamatuks jääb, oli ette aimata. Rannapi/Koidula «Eesti muld ja Eesti süda» platseerumine teiseks vastas samuti eestlaste ootusele ja hetke hingeseisundile. Sest mida täna kõige rohkem vajatakse? Eks ikka usku, lootust ja armastust, mida võitnud laulud hingeülendavalt võimendavad.



Aga kui laulupidu otsa sai, tabasin end ehmatavalt äratundmiselt, kuidas üks kommertskanal on mind haledalt haneks vedanud. Iga paari laulu tagant ilmus ekraanile Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kordama oma «kriisilaulu» ja juhatama vaatajaid partei kodulehele. Kuigi olen valmis möönma, et tarbereklaamist elatuva telekanali jaoks just seesugused üldrahvalikud telepeod ongi parimaks sissetulekuallikaks, siis kõrvuti Vanishi plekieemaldaja jms reklaamimisega ühe erakonna kaasamine toetajaks ning selle liidri massiivne esitlemine reedab telekanali parteilist eelistust, muudab ta sõltuvaks eelistatust ning kinnistab koos sellega kanali ühe teatava erakondliku diapasooniga vaatajanišile.



Sel juhul muutuvad mõttetuks küsimused nagu, miks ei kutsutud kogu rahvale suunatud laulusaadet toetama teisigi erakondi? Kui palju maksis IRL saate toetamise eest või oli see sõbrakaup? Miks üldse üritatakse politiseerida (ja ka monopoliseerida) eestlastele kõige pühamaid tundeid? Sest saate(sarja) sidumine ühe erakonnaga oligi algusest peale eesmärgiks! Või ikkagi ei olnud?



See polnud mul esimene kord tunda, nagu püüaks üks erakond ärastada mu isamaalisi tundeid. Juba partei nimi loob tähendusvälja, mis tõstab sinna kuulujad eri seisusse võrreldes parteitute või teistesse parteidesse kuuluvate isamaalastega. Pettumuseks on aga kommertskanalite poliitiline flirt. Erakondadest vaba vett enam Eestis nagu polekski. Nõnda omandab võitnud Tõnis Mägi «Koidu» viimane fraas vabast Eestist mu jaoks uue tähenduse. Ükski erakond pole veel kogu rahvas ega kogu Eesti, kuigi viimase aja mäng käibki Eesti erakondliku allaneelamise nimel.