Eesti Ekspressi nali inetu gaasiseadmete reklaami üle läks üle piiri, leiab pressinõukogu esimees Eve Rohtla.
Eve Rohtla: Ekspressi karikatuur läks üle piiri
10. september 2012, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga keeruline, kui mitte võimatu on nalja hinnata ja selgitada. Kui me paneksime kirja näiteks kümme käsku, millest nalja tegema hakates lähtuma peaks, siis oleks see üks paras nali küll. Sellest peaks hoiduma.
Nali naljaks, aga siiski on iga inimese sisemas maailmas käitumismallid ja tavad, milles parim osa ühiskonnast aegade jooksul omavahel on kokku leppinud: mida tohib, mida mitte, mis on ilus, mis soovimatu või hoopis lubamatu. Selle saame kaasa lastetoast, ümbritsevaid inimesi jälgides või ise õppides. Olenevalt sellest, kust ise pärineme või kuhu kuuluda soovime. Võime seda nimetada ka viisakuseks või teiste inimestega arvestamiseks.
On nalju, mida omade vahel aktsepteeritakse. Tihti kuuleme öeldu või jutustatu selgituseks, et ära pane tähele, need on meie siseringi naljad. Sest paljudest naljadest ei pruugi kõrvalseisjad või võõrad inimesed üldse aru saada. Heal juhul. Halvema korral võib see neid riivata või solvata, isegi kui naljategija seda üldse nii ei mõelnud.
Seepärast anname ehk andeks eestlaste endi tehtud huumorisketši küüditamise kohta. Ehk anname, olenevalt inimsaatustest ja kannatustest. Aga kui selle üle viskaks nalja mõne teise rahvuse esindaja, kuidas me siis reageeriksime?
Kuidas võtaksime eestlastena vastu näiteks nalja, mis on tehtud Estonial uppunute üle? Pole vist vaja palju arvata. Selle kohta võiks käia vanasõna: «Poodu majas köiest ei räägita.» Viisakas inimene ei osata teise valusaid kogemusi ja mälestusi.
Oma parimas usus olen kindel, et Eesti Ekspressi märgistatud huumoriküljel Kranaat ei tahetud visata nalja ajaloolise tragöödia ja sellega kaasnenud trauma üle. Arvan, et karikatuuri väljamõtlemisel, joonistamisel ja avaldamisel ei ole ei poliitilisi, rahvusvahelisi ega ajaloolisi tagamaid.
Usun, et see oli iroonia varem ilmunud Isamaa ja Res Publica liikmest gaasiseadmeid müüva firma omaniku üle, kes fotoga Auschwitzi koonduslaagri väravast firma koduleheküljel oma ettevõtet reklaamis. Veel räigema karikatuuriga ja sellele lisatud reklaamlausega püüti ilmselt näidata, kui kaugele halvas mõttes saab turundus- ja müüginippidega veel minna. Aga inetut gaasiseadmete reklaami poleks olnud enam vaja üle võlli lükata. See läks liiale ja üle piiri, nii otseses kui kaudses mõttes.