Miks paigaldatakse kaamerad ainult asulavälistele teedele, kui on asulaid, kus liiklus on mitu korda ohtlikum? Toon näite Viimsi vallast. Rohuneeme teel on Haabneeme aleviku piires kiirusepiirang 40 km/h ja see on väga mõistlik.
Anne Vaasa: kaamerad ja piirangud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel teel on umbes iga 50 meetri tagant kas ristumine kõrvalteega, jalakäijate ülekäigurada, hoovi sisse- või väljasõit, lisaks jalgratturid, parklad, teeäärsed parkimistaskud, kauplused ja asutused.
Ent kui püüda siin kiirusepiirangust kinni pidada, siis oled liiklusohtliku olukorra põhjustaja. Peaaegu iga möödasõit on liiklusohtlik olukord ja kindlasti tahab keegi mööda kihutada. Tee on lisaks veel ka parajalt kurviline ja liiklus tihe.
Kõrval on kergliiklustee, kus on palju jalutajaid, kepikõndijaid, rulatajaid, jalgrattureid, emad-isad lastevankritega, lemmikloomad jne. Et kergliiklustee jookseb kord ühel, kord teisel pool sõiduteed, on kõigil neil vaja üle tee saada. Siin on teelõigud, kus on toimunud mitu avariid.
Autode tõelise võimsuse näitamine algab möödasõitude näol alles siis, kui lõpeb kiirusepiirang 40 km/h ja algab 50 km/h. Üheks teguriks on ka meri, mis meelitab inimesed teisele poole teed. Mõni autojuht lausa solvub, kui ta peab jalakäija üle tee laskma, solvumise suurust näidatakse kiirendusega kohapealt startides.
Nii tekibki küsimus, miks on kiiruskaamera suurel maanteel ja mõõdab sirgel, hea nähtavusega teel, kas sõidukiirus on 90 või 95 km/h? Pealegi, kas on õigustatud, et möödasõidul kahest rekkast, millel omavaheline distants ei luba möödasõitu tehes nende vahele rivistuda, saad sirgel, hea nähtavusega teel trahvi, sest möödasõitu lõpetades oli kiirus 99 km/h? Aga milline oli rekkade kiirus? Kas nemad ka millegi vastu eksisid? Kas nad said ka trahvi? Ei.
Mäo uus ja suur ümbersõit on uhke, ent varem oli tee loogeline ja see sundis hoogu maha võtma. Praegu on uuel teelõigul ainus hea asi see, et talvel on koht, kus halbade teeolude ajal on võimalik ohutumalt möödasõitu teha.
Kas pole mitte nii, et mida rohkem me viime teid läbi metsa ja võsa, seda igavamaks läheb sõit? Silm peab kuhugi vahepeal pidama jääma – ilusad hobused tee ääres, armas lambakari või hästi korrastatud ja kena tootmiskompleks. Sest mida igavamaks ja üksluisemaks läheb pilt, seda raskemalt vajub jalg gaasipedaalile.
Sageli taban end mõttelt, et kõik autoroolis olijad tunduvad olevat kui üksteise vaenlased. Aga kui ollakse autost väljas, siis on juba sõbranägu ees.