Ajaleht, mida praegu käes hoiate, on trükitud Rootsi paberile. Veel mõned päevad tagasi ilmus Postimees – nagu viimased seitseteist aastat – Soome paberil. Enam ei ilmu ainuski Eesti leht Soomes valmistatud paberil. Liiga kallis.
Mart Kadastik: olelusvõitlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjanaabrid sulgevad paberitehaseid: turg ei ole tulnud kuludele järele. Rootslastel on natuke kergem, sest nende järsult odavnenud kroon toetab eksporti.
Me kõik loeme raha. Ja ühtäkki avastame, et pikaajalisel koostööl polegi väärtust. Kliendi lojaalsust kui tundeväljendust asendavad üdini pragmaatilised kaalutlused. Kas soomlased käituvad teisiti?
Ajalehes Helsingin Sanomat muretses Soome väliskaubandusminister Paavo Väyrynen selle pärast, et Soomet seostatakse aina harvem Põhjamaadega ning aina sagedamini Balti riikidega. Soome mainele tuleks kasuks Balti riikidest distantseerumine, leiab Väyrynen. Aga hõimurahvaste ühtekuuluvus? Uhh, selle meenutamine on küll kohatu naiivsus. Sõprus ja solidaarsus on luksus, milleks hetkel ei jätku raha.
Võib-olla lohutab meid teadmine, et ka uhked Põhjamaad teevad üksteisele haiget. Norra valitsus šokeeris rootslasi 58 hävituslennuki ostuga USAst. Rootsi Gripen lükati kõrvale solvava põhjendusega, et see lennuk ei küüni kaitsma Norra huve. Kuidas küll vajanuks tõbine Rootsi tööstus norralaste 100-miljardilist (Eesti kroonides) tellimust!
Euroopa Liidu riikide vastakad huvid tõi taas nähtavale Vene-Ukraina gaasikonflikt. Ühed külmetasid, teised lobisesid. Saksamaa ja Itaalia jätkasid flirti Gazpromiga. Esimesi peibutab Nord Stream, teisi South Stream. Kolmandad toetavad ideed rajada Euroopasse ühendatud anumate põhimõttel torustik, mis võtaks Kremlilt võimaluse riike ühekaupa šantažeerida. Selle idee peale laseb Itaalia peaminister Berlusconi kõhugaasi. Forte fortissimo!
Majanduskriis ei erguta koostööle. Vastupidi, olelusvõitlus ägeneb. Võitlevad töötajad, ettevõtted, erakonnad, riigid. Võita on palju – senised jõuvahekorrad asendatakse uutega. Aastateks, aastakümneteks.
Ajakiri Economist hoiatab võitlejaid: Euroopa Liidu suutmatus strateegilistes asjades kokku leppida toob traagilised tagajärjed. Kõigile. Sama kehtib Eesti-siseselt. Hädasti vajame üksmeelt, mitte plakatipopulismi. Aga kuidas saaksid verised profipoksijad, kes varitsevad hetke, et vastast lõuahaagiga tabada, vestelda näiteks lastetoetusest?
Ajal, mil kõigil on halb, on päris hea elada. Tõeliselt paha hakkab siis, kui päike lõpuks tõuseb, kuid...paistab teistele palju eredamalt. Kas siis jääme ootama uut kriisi?