Ants Nõmper: vulgaarsus pole sõnavabadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus leidis oma 16. detsembri otsuses, et Delfi ei ole kasutusele võtnud piisavaid abinõusid meie kõigi õiguste rikkumise vältimiseks ning mõistis Delfilt välja 5000 krooni Vjatšeslav Leedole. Selle otsuse võib Delfi edasi kaevata riigikohtusse. Kogu kohtuprotsessi vältel on Delfi üritanud neljanda võimu (meedia) kaudu mõjutada kolmandat võimu (kohus) ja kõrvalolev artikkel on järjekordne näide sellest.
Leedo ei aja seda asja raha pärast. Rahalises mõttes lõpetab ta kahjumiga, sest advokaaditasud on suuremad kui 5000 krooni. Seega arvata, et keegi hakkab protsessima 5000 krooni pärast, on naiivne, nagu ka hirmujutt väljapressimisohust. Leedo ajab seda asja, et kaitsta oma inimväärikust.
Igaühel on õigus arvamust avaldada. Seda õigust kaitseb põhiseadus ja Euroopas inimõiguste konventsioon. Ainult et kusagil Euroopas ei peeta vulgaarsust arvamusavalduseks. Delfi aga võitleb selle eest, et ühe inimese kohta võiks internetis rippuda näiteks selline kommentaar: «Kusen siin talle kõrva ja siis situn pähe ka veel.» See on tsitaat kommentaarist, mis põhjustas ka Leedo ja Delfi kohtuskäimise. Seesuguseid on aga üsna palju, tervelt kümme protsenti kommentaaridest. Saame me neid sõnavabaduse egiidi all arvamusteks nimetada?
Mõistlik on tegeleda põhjuse, mitte tagajärjega. Põhjus on see, et Delfi võimaldas 2006. aastal põhimõtteliselt piiramatut kommenteerimist. Tagajärg on, et kommenteerijad langevad vulgaarsustesse. Eeltsiteeritud sõnade kasutamise keelamine sõnafiltriga või omaalgatuslik kustutamine polnuks raske. Nii leidiski kohus, et Delfi polnud piisavalt hoolas ja peab vastutama. Põhjus on seegi, et Delfi lubab anonüümset kommenteerimist. Internetis kasutajate tuvastamine on erand, mitte reegel. See, et keegi oskamatusest vahele jääb, ei tõesta vastupidist. Miks muidu ei tea me, kes korraldas pronksöö küberrünnakud või kes on netipervert «hispaanlanna»?
Kohus ei ütle, et Delfi peab kommenteerijatelt ID-kaarti nõudma. Õigusriigis on ettevõtlusvabadus ning lahendused on iga ettevõtja enda otsustada. Kohus ütleb, kas käitumine oli õiguspärane või mitte. Delfi on tänaseks ka lisameetmeid tarvitusele võtnud ja elab edasi.
Väites, et nüüd sulgevad end kõik veebikeskkonnad, on sama palju tõde kui horoskoobis.
Kohtuotsus ei ole suunatud millegi sulgemisele, vaid paremaks tegemisele. Mitte ükski portaalipidaja, kes tõesti tunneb muret selle üle, mis tema portaalis avaldatakse, ei pea nn Delfi kaasusest ennast puudutatuna tundma.