Tagasi mobiilivaatesse

Arvamus

:

Juhtkiri: uimastiennetus on nõrgaks jäänud

Kui Eesti paistab euroliidus silma HIViga nakatunud narkomaanide suure hulga poolest, siis võiks ju halada, pea käte vahel, et jälle üks negatiivne näitaja soolise palgalõhe ja madalate pensionide kõrval. Ent pidagem sedapuhku hoogu. Probleemiga tegelemine algab probleemi tunnistamisest. Kas on usutav nende riikide statistika, kes on edetabeli lõpus, sest arv on 0? Enamiku puhul neist pigem mitte.



Eesti terviseedendajad väärivad tunnustust selle eest, et uimastitarvitajad on häbenemata kokku loetud ja statistika tehtud. Veelgi enam – sääraste eluviisidega inimene satub harva oma vabal tahtel meedikute ja ennetajate vaatevälja. Teda tuleb otsida ja statistika näitab, et seda ka tehakse.

Kuid siinkohal kiidusõnad lõppevad. Eesti on olnud selle kurva edetabeli tipus viimased kümme aastat. See tähendab, et probleem on teada olnud pikalt, ent ometi pole piisavalt tegeldud sellega, et sealt tipust niisama põhjendatult, kui me seal oleme, ka allapoole tulema hakata.

Euroopa Narkoseirekeskuse kiidetud süstlavahetusprogrammi abil loodetakse pidurdada HIVi levikut süstivate narkomaanide seas. Samas ütleb narkomaania ennetamise riiklik strateegi aastani 2012 sissejuhatuses, et narkootikumide tarvitamine nii kooliõpilaste kui täiskasvanute seas kasvab jõudsalt.

Kui 1999. aastal oli mingit narkootilist ainet proovinud vaid 15 protsenti kooliõpilastest, siis kümme aastat hiljem on seda teinud juba kolmandik neist. 2003. aastal oli noorte täiskasvanute seas vähemalt korra elus mõnda narkootikumi pruukinud 16,7 protsenti, 2009. aastal oli sama teinud 36 protsenti vanuserühmast.

Veelgi enam – ööklubides korraldatud uuringud näitavad, et stimulantide kasutamist peetakse normaalseks ja neid arvatakse isegi olevat alkoholist ohutumad. Samuti levib arusaam, et näiteks autojuhtimine stimulantide mõju all on normaalne, ja politsei narkojoovet nagunii ära ei tundvat.

Ilmselt on üks põhjus ka selles, et tervislikku toitumist, suitsetamise kahjulikkust ja alkoholi hävitavat mõju tutvustavate kampaaniate kõrval on uimastiteavitus vaeslapseks jäänud. Nii kinnistubki arvamus sellest kui «väikesest hobist». Kuid tee ööklubist süstlavahetuspunkti ei ole kuigi pikk.

See aga omakorda tähendab, et süstlavahetajate töö ei lõpe iial ning edetabeli tipus püsimine ei näita enam probleemi tunnistamist, vaid suutmatust sellega toime tulla.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadhivnarkoennetusnarkomanidnarkootimumiduimastiennetus
Samal teemal
mida teha pagulastega?
PÄEVAKOMMENTAAR
vana postimees
Sponsoreeritud artiklid
kriitikanooled valitsuse suunas
päevakommentaar
sirp
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
nädala näod
mida teeb riigikogus ideoloogiline klubi?
mis juhtus armeenias sada aastat tagasi?
päevakommentaar 23.04
päevakommentaar 22.04
päevakommentaar 20.04
päevakommentaar 18.04
nädala näod
õpilaste koormus
rõivase endine nõunik kritiseerib
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.eeKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv