Lugu ise on tühine. Ühe nišipartei endine juht Sirje Kingsepp rääkis nelja aasta eest ühe Eesti Päevalehe ajakirjanikuga. Rääkis nii poliitilistest vaadetest kui ka eraelust. Artikkel ripub tänini ajalehe veebiarhiivis üleval. Ja kümnete raamatukogude lehekaustades. Lugu on heatahtlik ja inimest tutvustav, ei midagi häbenemisväärset või pahatahtlikku. Miski ei viita sellele, et naine oleks ajakirjanikuga vastu tahtmist rääkinud.
Nüüdseks on too naine enda väitel poliitikast eemaldunud ja nõuab iseenesest süütu persoonilookese kustutamist internetist. Päevaleht ei pidanud nõuet põhjendatuks ning siinkohal võiks lugu ka lõppeda. Üllatava pöörde toob juhtumisse andmekaitse inspektsioon, mis talitab, lähtudes põhimõttest «mees annab sõna, mees võtab sõna». Ja nüüd nõuab oma ettekirjutuses, et endisest parteijuhist rääkiv artikkel tuleb ajalehe arhiivist kustutada, sest enam polevat tema isikuandmete eksponeerimine õigustatud.
Selgituseks tuuakse järgmised laused: «Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimeerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igaühele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta.»
Andmekaitsjad on varemgi silma paistnud loova ja julge seadusetõlgendamisega ning oskusega paragrahve tsiteerida. Eesti Päevaleht on lubanud inspektsiooni ettekirjutuse kohtus vaidlustada. Kuskil peaks ju terve mõistus ka veel alles olema.
Oletagem aga, et ajaleht miskipärast siiski kustutab oma kodulehelt Kingsepale vastumeelse loo. Aga Google’i otsingumootori mälus on see lehekülg ikka olemas! Aga on ju veel ka raamatukogud, mille arhiivides lebavad ajalehtede paberväljaanded. Et kas peaks nüüd minema arhiividesse žiletiga artikleid välja lõikama? Ja siis peaks veel igaks juhuks, ikka käärid käes, läbi käima kõigi 2004. aastal Eesti Päevalehte tellinud inimeste kodud. Äkki keegi vastutustundetu on oma koduses raamatukogus tolle ajalehe alles hoidnud ning nüüd saab täiesti ebaseaduslikult teada, et Kingsepal on lüpsja kutsetunnistus.
Absurdile annab kindlasti veelgi enam vinti juurde keerata. Kunagi taandub poliitikast ja avalikust elust ka Edgar Savisaar. Ja kui tema peaks nõudma oma isikuandmeid sisaldavate artiklite eemaldamist, siis peaksid ajalehtede toimetused tööle võtma omaette kustutustoimetuse.
Küll aga tahaks nii läbipõrunud parteijuhile kui ka lugupeetud andmekaitsjatele meenutada, et ega laulu seest ikka naljalt välja ei saa. Isegi seaduse jõul mitte.