Urve Eslas: üksikema. Ema?

Foto: .

Aasta isa, kelle traditsiooniliselt laitmatut reputatsiooni varjutab sellel aastal kahtlus, et tegu ei olegi üli-, vaid lihtsalt inimesega, kutsus esile tormilisi reaktsioone. Avalikkus ei pannud aga uuele isa­ideaalile pahaks mitte väidetavat abieluvälist last, vaid selle salgamist. Näis, et «eksinud» isa oleks olnud avalikkusele isegi enam vastuvõetav kui plekitu renomeega tegelane. Kui vaid seda salgamist poleks olnud.

Vindi keerab aga lõplikult üle Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri seisukoht tänases Postimehes: lisaks ronga­isale ei ole ka üksikvanemal aasta isa või aasta ema tiitliga asja: «olgu naine nii tubli kui tahes», tiitliga seatakse eeskujuks ikka vaid selline pere, kus on nii ema kui ka isa.

Siin oleks aga koht, kus tuleks selgitada, mida aasta isa või aasta ema tiitel tähendab. Kui nende nimetamise rituaaliga seatakse paika normid, mis peaks olema eeskujuks ema või isa hindamisel, siis peaks sääraste avaldustega ettevaatlik olema. Olgu selle isadusega kuidas on, aga seisukoht, et üksikvanem on midagi puudulikku, on pehmelt öeldes kummaline. Välistada üksikema või üksikisa täisväärtusliku lapsevanemana mõjub sama fašistlikuna kui kuulutada, et lombakas või kokutaja ei ole normidekohane inimene.

See, kas pere saab püsida traditsioonilisel kujul kahe vanemaga, sõltub enamast kui ema või isa vastutustundlik käitumine. Suur osa on siin juhusel, saatusel, asjaolude kokkulangemisel – kuidas soovite.

Ehk piisab paarist näitest. Kahe lapsega perekond, mees on vähihaige. Prognooside kohaselt aasta pärast on traditsioonilise ja heaks kiidetud perekonna asemel tegu kahte last kasvatava üksikemaga. Teine kahe lapsega perekond, väliselt laitmatu. Naisel on skisofreenia, kannatavad lapsed. Mees plaanib laste säästmiseks neid üksi kasvatada. Tulevane üksikisa.

Kolleegil oli vanaema, kes kaotas sõjas mehe ja kasvatas üksi üles kolm last. Tema ei sobiks aasta emaks samuti. Hea küll, siis oli sõda, praegu on olukord teine. Aga kas on? Ka Iraagis ja Afganistanis hukkunud kaitseväelaste naised, nüüd üksikemad, ei ole Oviiri määratluse järgi kõlblikud, sest teistele eeskujuna esile tõsta neid ei saa, «olgu naine nii tubli kui tahes».

Iga reegli puhul võib leida kiuslikke, kes püüavad reeglit äärmuslike näidetega naeruvääristada. Kuid hea reegel on see, mille täitmisel on suurem osa inimese enda tahtel ja otsustel ning väiksem osa juhusel.

Aga ehk on probleem hoopis nimetamises. Aasta isa asemel võiks sel juhul välja kuulutada hoopis «aasta õnnestuja» – sellise, kelle jaoks tingimused pere säilitamiseks on olnud soodsad.