/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
/nginx/o/2018/02/15/7583905t1h21fb.jpg)
Nõukogude Liidu ajal oli väga levinud väljend «võõrast laulu laulma». Nii nimetasid Nõukogude propagandistid kommunistliku partei vastaseid, kes söandasid avalikult kritiseerida kommunistliku ideoloogia ja Nõukogude korra vägivaldsust, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.
Tahtsin välja selgitada, kui vabad on oma tegevuses Eesti venekeelse meedia ajakirjanikud ja kas leidub tõendeid, et nad täidavad kellegi tellimust. Ütlen kohe ära, et ma ei pretendeeri süvaanalüüsile, vaid tahan jagada oma arvamust. Siiski, see arvamus tugineb kahekümneaastasele ajakirjandustegevuse- ja teabeanalüüsi kogemusele.
Kõige esimene järeldus: Eesti venekeelne meedia «laulab» eri häältel. Mis on hea, sest nii on esindatud kogu arvamuste ja poliitiliste positsioonide spekter. Näiteks portaal rus.err.ee, mis esindab Eesti rahvusringhäälingut, demonstreerib ajakirjanduse kõrgeima taseme standardeid.
Portaali lehekülgedel on esindatud kõik vaatenurgad, ajakirjanikud ja kommentaatorid ei sunni oma arvamust lugejale peale, vaid püüavad infomaterjale esitada objektiivselt. Sündmusi jälgitakse operatiivselt ja uudised on tõepoolest alati värsked. Rõõmustab tekstide suurepärane kirjakeelsus, neis leiab suurepärast vene keelt.
Raadio4, veel üks ERRi meediavõrgu osa, järgib samuti rangelt arvamuste pluralismi ja poliitilise tolerantsuse põhimõtet, produtseerib palju omatoodangut ja annab sõna kõigile, reformistidest ekstremistideni, ministritest linnapeadeni. Sugugi asjata pole just need kaks inforessurssi Eesti vene elanikkonna seas üsna populaarsed.
Omasaateid toodab ETV+ tagasihoidliku eelarve tõttu vähe ning seegi, mis eetrisse jõuab, kannab kustumatult teisejärgulisuse maiku.
Paraku ei ole meediavõrgu kolmanda osapoole, venekeelse telekanali ETV+ populaarsus kaugeltki nii suur, kui tahaksid projekti taga seisjad. Mulle tundub, et probleem peitub siin kanali esialgses konkurentsivõime puudumises Venemaa televisiooniga võrreldes. Omasaateid toodab ETV+ tagasihoidliku eelarve tõttu vähe ning seegi, mis eetrisse jõuab, kannab kustumatult teisejärgulisuse maiku.
Erandina tahaksin esile tõsta hommikuprogrammi «Kohv+» ja nelja neiu glamuurset jutusaadet «Puudri Show», milles saatejuhtide professionaalsus ja arutatavate teemade aktuaalsus suudavad kompenseerida kanali enda telepoliitika provintsiaalsuse. Loomulikult püüab ETV+ mitmekesistada pakutavat menüüd mitmesuguste teleseriaalide ning saadetega Lätist, Leedust ja Saksamaalt. See on hea ja õige, sest tekitab Eesti venekeelses televisioonis euroopaliku trendi. Aga telekanali selge arengukontseptsiooni puududes võib tema «hääl» paraku peagi tuhmuda. Seda enam, et taassündinud hirm Venemaa-meelse auditooriumi arvamuse ees muudab paljud ETV+ laual pakutavad «road lihtsalt maitsetuks.
Portaal rus.postimees.ee on hea näide sellest, kuidas halvasti läbimõeldud lõimumise tõttu satub inforessurss olukorra pantvangiks. Portaal, mis kuulub meediakompaniile Eesti Meedia, püüab endas ühendada venekeelse auditooriumi arvamuse väljendaja ja Eesti riikluse tugisamba rolli. Sellised katsed ei kuku aga alati sugugi hästi välja.
Portaalis avaldatakse tihtipeale materjale, mida võib hinnata flirtimiseks venekeelse auditooriumiga (näiteks lugu Venemaa sõjalisest võimsusest või Nõukogude mälestusmärkide mahavõtmisest Poolas). Teiselt avaldab portaal rus.postimees.ee materjale «vene maffia» tegevusest Eestis ning iroonilisi arvamusi Vladimir Putinist.
Venekeelne väljaanne MK-Estonija peab samuti eksisteerima oma brändi, ajalehe Moskovski Komsomolets surve all. Juba nimetus sunnib meeles pidama Moskvat ja Venemaad. Seepärast on aasta algusest peale MK-Estonija materjalides Eesti peaministrit Jüri Ratast ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit mainitud mõlemat 30 korda, Eesti presidenti Kersti Kaljulaidu aga ainult 20 korda. Mis aga iseloomulik – kõiki nimetatud poliitilisi liidreid on mainitud ainult positiivselt. MK-Estonija peatoimetaja Andrei Titov ei soovi kellega tülli minna ja tahab olla kõigiga sõber.
Aga portaalil rus.delfi.ee pole absoluutselt mingeid komplekse: uudistevoogu (mida iseloomustab tohutu hulk grammatilisi vigu) täiendavad arvukad eestikeelsete artiklite tõlked. Portaal peaaegu ei avalda vene autorite pikki analüütilisi materjale ning annab kõigest sõna väga laiale arvamusspektrile alates «Putin - varas!» kuni «Elagu Eesti ja Venemaa sõprus ja koostöö!» Igal juhul on praegu portaali rus.delfi.ee põhitunnuseks eesti vaim.
Üsna palju on juba räägitud ja kirjutatud Pervõi Baltiiski Kanali poliitikast. Ma tahan ainult märkida, et PBK saade «Eesti uudised» on kvaliteetne meediatoode, kus propagandat leiab vähe, informatsiooni palju. Sellised saated nagu «Meie pealinn» või «Vene küsimus» on samal ajal loomulikult suurepärane näide Keskerakonna propagandast.
«Meie pealinna» ajakirjanikud ülistavad innuga igakülgselt tarka Tallinna linnavalitsust ja kritiseerivad opositsiooni. Saatel «Vene küsimus» aga ei ole õigupoolest ajakirjandusega üldse suurt midagi pistmist. See on rohkem Aleksandr Zukermani eraetendus, kes kutsub külalisi stuudiosse selleks, et lasta nende taustal enda eruditsioonil särada: pooletunnisest saateajast räägib ta ise täis vähemalt poole, jagades ohtralt hinnanguid ja ilmutamata vähimatki kalduvust objektiivsusele.
Sealjuures ei saa öelda, et härra Zukermani iseloomustaks eriline kultuursus: ühes saates, kus osales haridusminister Mailis Reps, kiitles ta üle kogu stuudio, et nägi ministri alasti rinda, kui too enne eetrisse minekut last toitis. Milline koletu taktitundetus! Aga eks see olegi piisav näide saate, mida rahastab Keskerakond linnaeelarvest, nigela professionaalse taseme kohta.
See on rohkem Aleksandr Zukermani eraetendus, kes kutsub külalisi stuudiosse selleks, et lasta nende taustal enda eruditsioonil särada.
Portaal Stolitsa ei vasta samuti kuigi hästi objektiivse ajakirjanduse standarditele. Näiteks hiljaaegu võttis portaali toimetus arutada Leedus valmistatud satiirisaate «Pidage vastu», mida hakkas oma eetris näitama telekanal ETV+. Selles saates leidub rohkelt ironiseerimist ja nalja Vladimir Putini ja Venemaa aadressil. Võib-olla just seepärast sattuski saade sisuliselt kõigi kommentaatorite ägeda kriitika alla, kelle poole portaal oli arvamuse järele pöördunud.
Näiteks Allan Hantsom nimetas saadet Venemaa suhtes vaenulikuks propagandaks. Ajakirjanik Vitali Belobrovtsev nimetas saate näitamist telekanali ETV+ veaks, Tallinna linnavolikogu liige ja keskerakondlane Maksim Volkov aga võrdles saadet «Pidage vastu» üldse ventilaatorisse paisatava pasaga (sealjuures asendas saadik siiski delikaatselt sõna «pask» sõnaga «ollus»). Portaal Stolitsa võitleb samuti hambad ristis igasuguse kriitikaga Tallinna võimude ja PBK koostöö pihta. Selle juures kõlbavad kõik vahendid, kaasa arvatud Keskerakonna kuritarvitusi uuriva komisjoni esimehe mustamine. Jah, just Ardo Ojasalu sattus portaali Stolitsa rünnaku alla, kus teda süüdistati finantsrikkumistes. See meenutab väga Venemaa FSB meetodeid, mis võitleb oponentidega just neid diskrediteerides põhimõttel «ise oled samasugune».
Aleksei Navalnõi paljastab korruptante, järelikult tõestame, et oled ise korruptant. Mihhail Hodorkovski ütleb, et ametnikud varastavad makse, järelikult tõestame, et oled ise varas. Lisaks avaldab Keskerakonna hallatav portaal sageli materjale, mis provotseerivad Eesti riigi suhtes solvavaid kommentaare, kuid autorite ekstreemseid mõtteavaldusi ei filtreerita ega eemaldata.
Juhtub aga ka imetabaseid asju. Nii hakkas portaal Stolitsa järsku reklaamima ravivõimalusi Peterburi meditsiiniasutustes, unustades nähtavasti, et koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid võitlevad kogu jõust Eesti tervishoiu kvaliteedi tõstmise eest.
Näiteks 9. märtsil andis portaal teada käesoleva aasta mais korraldatavast suurõppusest Siil, milles osaleb üle 13 000 sõjaväelase. Lugejate kommentaarid: «Ärge kulutage maksumaksjate raha tühja, lollpead!», «Julgelt võib need närused argpüksid lombi taha ajada! Palja persega idioodid, aga mitte armee!», «Rahast on kahju, mida võiks invaliididele pensioniks maksta!»
Juhtub aga ka imetabaseid asju. Nii hakkas portaal Stolitsa järsku reklaamima ravivõimalusi Peterburi meditsiiniasutustes, unustades nähtavasti, et koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid võitlevad kogu jõust Eesti tervishoiu kvaliteedi tõstmise eest. Vähe sellest, et Eesti elanikud juba ostavad alkoholi Lätist, kutsub nüüd Keskerakonna kontrollitav meediaväljaanne neid ostma meditsiiniteenuseid Venemaalt.
Niisiis tuleb välja, et Keskerakonna meediaressursid – PBK saated «Meie pealinn» ja «Vene küsimus» ning portaal Stolitsa «laulavad» sellel häälel, mis ei ole 26 iseseisvusaastaga suutnud kuidagi leppida tõsiasjaga, et Eesti ei ole enam liiduvabariik, vaid NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. Ja et suhted Venemaaga tuginevad poliitilise ja majandusliku pragmatismi põhimõttele, mitte aga sellele, mida öeldakse saatkonnas ja mõeldakse Kremlis ning kuidas reageerivad Narva ja Lasnamäe elanikud.
Ma olen loomulikult kaugel mõttest kutsuda üles alustama repressioone ajakirjanduse suhtes selle alusel, kas miski meeldib või ei meeldi. Ma ei arva kaugeltki, et kõik, kes astuvad välja sõpruse eest Venemaaga, on Eesti vaenlased. Aga ma olen kindel, et ajakirjandus peab teenima kogu ühiskonda, mitte ainult poliitilise eliidi, korporatsiooni või naaberriigi huve. See on aus ja õige. Nii ma arvan ja teisiti ma ei saa!
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.