Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jürgen Tamme: Brexit ehk kumb vendadest peaks koristama ühise toa?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jürgen Tamme. | FOTO: Postimees

Kuigi Euroopa Liidus ja sealt lahkuda otsustanud Ühendkuningriigis püütakse jätta muljet, et tout va bien, haigutab sellise rahustava pettekujutelma ning valusa reaalsuse vahel kuristik. Brittide aastatagune otsus raputas ELi, iga selle kõõlus naksatas justkui pingest välja ja ühendus vappus kogu kehast. Inglise kanali põhjakaldal jätkub segadus, mis võib parlamendienamusest ilma jäänud Theresa Mayle maksta peaministri koha.

Nagu inimeste puhul, ei mahu ka riikide- ja organisatsioonidevahelised suhted lõplikult kitsastesse ning muutumatutesse raamidesse. Sarnaselt inimsuhetegagi nõuab toibumine aega, nagu ka mõistmine, et valus tõde on igal juhul parem kui rahustav pettus.

Üks ajakirjanik võrdles praegust kummalist ootusaega Ühendkuningriigi ja ELi suhetes tabavalt olukorraga, kus tuba jagavad kaks venda keelduvad seda koristamast. Sel nädalal jätkasid «vennad» Brüsselis sõnelemist, mida saatis märtsis käima pandud kella tiksumine – pigem tõttamine – 2019. aasta kevade poole, mil ühine tuba peaks olema koristatud ja üks «vend» välja kolinud.

Londoni positsiooni lahkumiskõnelustel võiks võrrelda malekuninga omaga, keda ähvardab igast küljest tuli ja kellel on ainult üks võimalik käik. Objektiivselt on partii juba kaotatud – seda oma avantüüride, mitte vastasmängija tarkuse tõttu –, kuid ikkagi soovitakse teha veel üks käik. Kas või lihtsalt selleks, et näha, kuidas vastane kuninga lõksu meelitab.

Viimaste nädalate jooksul tegi London ELile rea ettepanekuid, milles britid esitlesid oma soovnägemust suhete tulevikust, kuid vähem puudutasid need vahetult lahtirakendamisega seonduvat. Või kui kasutada ühe ELi allika sõnu, olid britid kaugel selgusest ja sageli ka reaalsusest.

Tõenäoliselt on vähemalt osa nendest mõttekildudest katse kõnelustel vett sogada, et nii suuremat kala püüda. Näiteks kui varem korrutas May, et nn kõva Brexiti käigus lahkutakse nii siseturult kui ka tolliliidust, siis nüüd pakkus London, et lahtirakendamise järel võiks jätkata mingisuguses ajutises tolliliidus.

Brüsselist kõlas koos meeldetuletusega kirsside noppimise võimatusest automaatvastus, et Brexiti-järgsest suhtest saab rääkida alles siis, kui lahutusega on piisavalt edasi liigutud. Teisisõnu, kui Londonile meeldiks arutada kaubandussuhete üle, siis Brüsselis soovitakse esmalt klaarida brittide lahkumisarve ning ELi kodanike õiguste ja Iiri piiriga seonduv.

Londoni läbirääkimistaktika puhul võib jääda mulje, et nende taktika on selle puudumine. Kui uskuda Briti diplomaatide ülestunnistusi, pole Brexitiga seonduv viimaste detailideni selge isegi neile. End ise nurka mänginuna pole brittidel mõtet keskenduda olematule jälitajale ja viljatutele katsetele leida süüdlast, vaid sellele, kuhu ning kuidas on võimalik põgeneda. Sest lõppmäng seisab alles ees.

Tagasi üles