Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Avalik kiri: Rail Balticu otsustamine meenutab Eesti NSV-d

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rail Baltic eskiis. | FOTO: www.railbaltic.info

Taasiseseisvunud Eesti arengu 26 aasta jooksul on olnud mitmeid valikuhetki, ent praeguse riigikogu nn valmis valiku ette seadmine Rail Balticu küsimuses on pretsedenditu vabas ühiskonnas, kirjutavad Maarja Lõhmus, Marju Lepajõe, Heiki Valk ja Tõnis Mägi.

Pöördumine Eesti üldsuse ja riigikogu poole Rail Balticu küsimuses

Riigikogu ei saa Rail Balticu kohta teha kompetentset, informeeritud ja kaalutletud otsust, kuna esitus on ultimatiivne ja valikud puuduvad. Vorm, kuidas Rail Balticu otsustusprotsess on riigikogu jaoks korraldatud, on meile võõra totalitaristliku süsteemi praktika. Asjade käik meenutab Eesti NSV Ülemnõukogu tegutsemist, kellele anti ette Moskva nõudmised ja kes pandi sundseisu: otsustada tuleb nii, nagu kõrged ametnikud on juba otsustanud.

Tegelikkuses on läbi kaalumata eri variandid oma plusside ja miinustega. Ignoreeritakse Eesti teadlaste pikaaegset põhjalikku uurimistööd, teadusseltside seisukohti. Sedavõrd olulise, Eesti tulevikku puudutava küsimuse otsustamine riigikogu 19. juuni ööistungil, pika päevakorra lõpus on vastutustundetu ja lubamatu.

Oleme kindlal seisukohal, et eelmise ajastu poliitvõtted, mis ei väärtusta ühiskonna valmisolekut ja vajadust Eesti arengu plaanid ja pikad perspektiivid ühiskonnas avatult läbi kaaluda, ei ole kohased Eesti Vabariigi riigikogus. Kui räägime Eestist kui demokraatlikust avatud ühiskonnast, siis suletud totalitaristliku süsteemi otsustusprotsessi praktika kordamine tänases Eestis ei ole sobiv.

Peame ülioluliseks, et praegu Eesti elanikke oma maast ja varast lahutav poliitiline suund ei kanduks edasi otsustusfaasi. Eeldame, et riigikogu otsused lähtuvad Eesti elanike pika perspektiivi huvidest, kus põhieeldus on Eesti kodude säilitamine ja arendamine, Eesti looduskeskkonna tingimusteta hoid, elurikkuse säilitamine.

Tõsiseks valikute ja otsustuste väljakutseks on saanud Rail Baltic. Kujunenud olukorras peame möödapääsmatult vajalikuks alljärgnevat:

1. Peatada Rail Balticu nn joonlauatrassi leppe ratifitseerimine riigikogus ning arvata see välja 19. juuni ööistungi päevakorrast.

2. Rail Balticu trassi asukoha otsustamiseks on vaja informeeritud sõltumatut ekspertiisi ja sisulisi võrdlusi teiste võimaluste (sh Pärnu olemasolev trassikoridor) ja uuringutega (COWI). Kaalutletud otsuse langetamiseks on vaja vähemalt kolme trassi võrdlevat analüüsi ning analüüsil põhinevat otsustamist riigikogus.

Meil kõigil on võõrandamatu õigus ja austav kohustus arendada parimal võimalikul moel Eestit kui meie ainsat kodumaad, Eestit tuleb juhtida ja arendada demokraatlike põhimõtete alusel. Eesti poliitilise, kultuurilise ja majandusliku arengu kavandamisse tuleb kaasata me kodanikkonna esindajaid ja valdkondade asjatundjaid.

Vastavalt Põhiseaduse § 62 on riigikogu liikmetel õiguslikud eeldused täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja igaühe oma südametunnistusest lähtuvalt. Loodame, et riigikogu otsustab ka sisuliselt, mitte ainult kummitempli vormis, oma maa ja riigi optimaalsete valikute üle.

Maarja Lõhmus

Marju Lepajõe

Heiki Valk

Tõnis Mägi

Tagasi üles