Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sirbis sel reedel: Beebilõusta poeesia lühianatoomia ja intervjuu Schwarzeneggeriga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sirp 16.06 | FOTO: Sirp

Sel reedel Sirbis Saarte Hääl!

Sirbi vahel Diplomaatia nr 6 / 7. Järgmine Sirp ilmub 30. juunil.

TARMO TEDER: Kuulsad saarlased valguses ja varjus

Hakatuseks peab tegema törtsu juubelijuttu. Nimelt täitus tänavu kevadtalvel 200 aastat Kuressaare Eesti Seltsi asutamisest. Kui üks Saksamaal sündinud ja õppinud, aga hiljem Saaremaal pisut vaimuliku ametit pidanud ja usulistel kahtlustel sellest loobunud mees nimega Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756 – 1842) tollases Arensburgis Ehstnishe Litterarische Gesellschafti kokku kutsus, oli saare keeles kõnelejail sellega vähe pistmist.

JÜRGEN ROOSTE:  «Täna mo värsid on vihased» ehk Beebilõusta poeesia lühianatoomia

Räpp on vähemasti samavõrra luule, nagu kogu me rahvaluule. Suuline kultuuripärand, millelt kirjaliku «autoriluule» juurde siirdusime alles tegelikult Koidulauliku värssidega. Kõik, kes on näinud filme «8 miili» ja «Taarka», teavad elementaarset – põhimõtteliselt olid lauluemade omavahelised leeloheitlused sama asi, mis üks räpp-battle (ja eks me olnud ka ühed viimased Euroopa neegrid, orjad). Kultuur ja lähtepõhi on sama, ka keldi kultuuris jpt on see tuntud ja vana traditsioon: luulekunni või -kuninganna valimine, väljaselgitamine võistluses.

AILI KÜNSTLER: Aaviku soovitused endiselt jõus

«Praegune ametlik keel vajab suurt puhastust ja parandust. Sadu keelendeid tuleb säält kõrvaldada ja asendada parematega.» Nii leiab oma koostatud raamatus «Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika» Johannes Aavik aastal 1936.

Segaduse peapõhjus oli 1930ndate Eestis küllap paljude keelekasutuses veel tugev murdetaust ja suhteliselt väheste koolitatute võõrkeelne kooliharidus. Tänapäeval nähakse seevastu vaeva murdekeele turgutamise-elustamise ja üleüldise võõr(inglis)keelestunud inforuumiga – igaüks on tõlkija (kahjuks koolitamata), niipea kui mobiiltelefon pihku antakse ja veebivõimalused avanevad.

MARIA MÖLDER: Triigi sadama elluäratamine.

Suviti on Triigi Filharmoonias eksperimentaalne teatri- ja kontserdilava, talvel saab uuest hoonest paadikuur.

Saaremaa üks värskemaid vaatamisväärsusi on Triigi Filharmoonia hoone, mis kaunistab Triigi sadamat ning on loodud eksperimentaalse lavana täiendama seal juba neli aastat kohalikke ja kaugelt tulnuid rõõmustanud kultuurikohvikut Agar-Agar. Kohvikust kultuurimajaks kasvanud ettevõtmise taga on sõbrannad Teele Vares ja Hannaliisa Uusma.

Väike, aga tubli (ja vajalik). Tambet Kaugema intervjuu Kuressaare Linnateatri direktori Piret Raugiga. PIRET RAUK: «Ilmselt on Kuressaare Linnateatri palgaline näitetrupp ka edaspidi väike ja külalisnäitlejatele, kes rikastavad pilti, langeb põhiraskus.»

MADLI PESTI: Kuressaare kirju ja ootamatusi täis teatrielu

Kuressaare peenhäälestamine. Karro-Kalberg intervjueerib Kuressaare linnaarhitektina Loone Leppa. LOONE LEPP: «Räägitakse, et linn pigem kahaneb. Arve ei saa siiski alati usaldada, sest eks Tallinn kogu tasuta ühistranspordiga noorte sissekirjutusi.»

Kuressaare probleem on selles, et probleemi ei ole. HANNES KOPPEL ei ole Kuressaare linnaarhitekt enam kolm aastat. Praegu peab ta kodulinnas arhitektuuribürood. RITA PEIRUMAA töötab muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektorina ning näeb linnas toimuvat otsustajate ringist. Koos räägivad nad Kuressaare, aga ka Saaremaa ruumilisest arengust ja eluolust.

TIIU REBANE: Meie maja inspireerib

Residentuur kujutab endast vahejaama kultuurimaastikus, kuid tegemist ei ole vahejaamale tüüpilise anonüümsuse, vaid tugeva kohavaimu ja loojate sümbioosiga. Muhus seda jätkub.

Eesti Kunstnike Liidu endine Muhu puhkebaas on kolmandat aastat kiirendusjoonel, kuna ala- ja väherakendatud puhkekeskusest kujundatakse rahvusvaheliselt tegutsevat kunstiresidentuuri. 2014. aastal algatatud protsess sai alguse EKLi presidendi Vano Allsalu ideest muuta passiivselt seisva muinsuskaitsealuse talu seis ning anda hoonetele tegelik rakendus lähtuvalt EKLi põhimõtetest.

MELE PESTI: Kodanikualgatus Saaremaal

Mittetulundussektor on Saaremaal pead tõstnud. Kui ettevõtja Kati Mäekallas 2016. aasta sombusel novembriõhtul ettevõtlikke saarlasi tutvuma kutsus, et koos elu saarel toredamaks muuta, ilmus üllatuseks kohale üle 50 inimese, kes soovisid lausa iga nädal kohtuda. Koostööklubis leiti ühishuvid, moodustati murede lahendamise ja ürituste korraldamise töögrupid. Ühest kasvas välja Kuressaare tänavafestival: võimas uusi linnalisi võimalusi näitlikustav kevadpidu.

MART HIOB: Vilsandi rahvuspargi erakordne asutusstruktuur

Tunnustatud pärandi eest hoolitsetakse küll paremini, kuid Eesti külades ja linnades leidub hulgaliselt ka hinnalist tunnustamata pärandit.

Vilsandi rahvuspark on vanim looduskaitseala Eestis, Baltimaadel ja üks vanemaid kogu Euroopas. Esimene osa sellest võeti kaitse alla 1910. aastal, kui Riia loodusuurijate ühing rentis Kihelkonna kirikumõisalt merelindude kaitseala tarvis Vaika saared.

Väikelinna ellujäämiskursus. Reet Varblane intervjueerib Saaremaa Kunstistuudio juhti Anne Tootmaad. ANNE TOOTMAA: «Mul võib ju ideid ja mõtteid olla, kuid päevas on vaid kakskümmend neli tundi. Üksinda ei tee midagi ära.»

TRISTAN PRIIMÄGI: Saaremaa valss

Saaremaa võiks olla vabalt Eesti oma küllusesarve nimi. Saaremaa logoga kornukoopiast tulvab kõige paremat söögi- ja joogipoolist eestlaste teadvusse ja toidulauale. Kiire inimkatse näitab, et Saaremaa või Saare nimega tooteid pakub Selver kojutellimisteenuse korras lausa 130. See nimi annab tootele väärtuse. See on midagi puhtamat, autentsemat, rikkumatumat kui allakäinud mandrivärk. Saaremaa võid Saaremaa leiva ja vorsti vahele kiiludes mõtleb süda, et elan ikka õigel maal.

TÕNIS SAARTS: XXI sajandi poliitikud: ametipostil, kuid mitte enam võimul

Eesti poliitika «nurjatud probleemid» on vaesus, regionaalne ebavõrdsus, rahvastikukriis, eesti-venelaste integratsioon, Eesti majanduse läbimurre jõudmaks pool-perifeeria riikide klubist arenenud majanduste hulka jne.

Praegu ametis Ratta valitsusele on ette heidetud laiema visiooni puudumist. Seisakumurdmise jutust on saamas iseenese paroodia. Piisab, kui lugeda koalitsioonilepingut, kus ajahorisont on maksimaalselt paar-kolm aastat. Suure narratiivi puudumises ja «peenhäälestamises» süüdistati ka varasemaid Reformierakonna valitsusi. Lihtne on näpuga näidata «omadusteta meestele»  (ahta maailmanägemisega poliitkarjeristidele). Minu meelest on Eesti poliitika visioonipuuduses aga midagi sümptomaatilist. Sellel on palju sügavamad põhjused, mis seostuvad XXI sajandi poliitika ja demokraatia teisenemisega – ja mitte ainult meil, vaid laiemalt. Selle muutuse võtab tabavalt kokku inglisekeelne lause «Parties and politicians are in office, but no longer in power» ehk «Erakonnad ja poliitikud on ametipostil, kuid mitte enam võimul».

Maailmaparandajast vabariiklane. Marta Bałaga intervjuu Arnold Schwarzeneggeriga.

ARNOLD SCHWARZENEGGER: «Ma ei tea, miks Trump teeb neid asju, mida ta teeb.»

Kuberneritooli vabastamisest peale on Arnold Schwarzenegger olnud ametis üsna ... kõikuva kvaliteediga filmide tegemisega ja avalike verbaalsete väljakutsete esitamisega Ühendriikide presidendile. Nüüd saab ta oma resümeesse lisada veel ühe ameti, mille aura on mõneti sama võimas kui Arnie biitsepsid: Puhtama elukeskkonna ristisõdalane.

Mitte, et ta end sellega otseselt samastaks. «Ma ei tunne end poliitilise aktivistina, vaid kellenagi, kes suhtub teatud teemadesse kirglikult,» selgitas näitleja Cannes’i filmifestivalil, kus ta aitas turustada uut mereelust rääkivad dokfilmi, millele ta laenas jutustajahääle – «Maailmamere imed» režissööriks on tuntud mereuurija Jacques-Yves Cousteau poeg Jean-Michel. Isast ilmus hiljuti ka dokumentaalfilm nimega «Odüsseia».

ANU VILTROP, HEMBO PAGI: Äpihullus, digirevolutsioon ja muuseum

Tehnoloogia üksi ei aita edasi, kui ei olda valmis muutma mõtteviisi ja toimimistavasid.

Olgu see siis muuseumis, kontserdil, restoranis või koosolekul, ikka käib samasugune salategevus. Teenuse tarbija ei näi kunagi päriselt kohal olevat: ta sõrmitseb oma nutiseadet, uurib mõnda äppi või laigib ja šeerib midagi Facebookis. Mida on muuseumil sellise hulluse vastu pakkuda?

MARTIN A. NOORKÕIV: Demokraatliku arutelu takistused internetis

Poliitiline võim kuulub nendele, kes loovad selliseid mõtlemisraamistikke, mis teevad infokülluse ja maailma keerukuse paremini arusaadavaks.

Kahes varasemas loos (Sirp 13. I ja 2. VI) olen käsitlenud lootusrikast hüpoteesi, mille järgi võib ühismeedia negatiivse mõju kõrval (Eesti) Facebooki gruppides kohata ka laiema demokraatliku arutelu arendust, ning võrdlesin neis toimuvat saksa ühiskonnateoreetiku Jürgen Habermasi kirjeldatud salongidega. Käesolevas loos võtan kriitilisema hoiaku ning püüan mõtestada mõningaid arutleva demokraatia ees seisvaid takistusi.

Arvustamisel

Hiiu luule raamat

Keiti Vilmsi «@keitivilms. Eesti esimene säutsukogumik»

«Globaalne kontroll ja tsensuur» Tallinna Kunstihoones ja Kiwa näitus «Tühjuse spiraal» Helsingis

Robert Service’i «Külma sõja lõpp 1985–1991»

Mängufilm «Wonder Woman»

Tagasi üles