Suur tõsielusari «Eesti otsib presidenti» jõuab nädala lõpul kulminatsioonini, kohtunikud ehk valijamehed tulevad üle Eesti kokku, saavad hääletussedeli, loodetavasti peavad veel korra nõu oma südametunnistusega ja selgitavad võitja.
Aarne Seppel: Eesti otsib... presidenti (2)
20. september 2016, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata massiivsele meediakajastusele, konkureerivatele uuringutele ja narruseni üles kruvitud pingetele erakondade sees ja vahel, on võitmiseks vaja mõjutada ja veenda ainult valijamehi enda poolt häält andma.
Avalik arvamus on tore, aga sellega ei pea arvestama. Samuti on lõbus ajaviide varasemates pattudes urgitsemine ja enese kiitmine, aga vaja on seda infot kõigest 335 valijamehel.
Möödunud nädalaga said kõik valijamehed selgeks, esimesed arvamusuuringudki nende seas tehtud. Nüüd tundub, et vähemalt kaotatud puhkepäev kompenseeritakse valijameestele paari tasuta lõuna ja sorava poliitjutuga alanud nädalal.
Kes need valijad siis on? Esiteks on nad kõik meie endi poolt meid endid esindama valitud. Riigikogu liikmeid on teadupärast 101, lisaks 45 inimest linnadest ning ülejäänud 189 esindavad valdasid. Noorim on 23- ja vanim 83-aastane. Keskmine vanus on natuke enam kui 50 aastat, parteitutel paar aastat vähem ja parteiliikmetel rohkem.
Meeste-naiste suhe on valimiskogus enam-vähem sama, mis riigikoguski: ligi 24 protsenti on valimiskogus naisi, riigikogus paar protsenti enam. Nii nagu Eestis tavaks on valimiskogus kõrgharidusega naiste osakaal palju suurem kui sama näitaja meeste hulgas.
Ligi kolmandik valimiskogu liikmetest ei kuulu praegu ühtegi erakonda, samas ei saa neid nimetada ka poliitikavälisteks: paljud neist on varem kuulunud ühte või mitmesse erakonda ning kõik nad on kandideerinud vähemalt ühtedel valimistel. Huvitav on vaadata valimiskogu liikmete erakondlikku ajalugu, aga ka tuvastada erakondliku kuuluvuse suhtes mitmetimõistetavaid kirjeid.
Viimaste kohalike valimiste ajast on pärit ka info valijameeste ameti kohta. Üsna ootuspäraselt palju on juhatuse liikmeid, tegevjuhte, aga ka õpetajaid ja koolidirektoreid. Paaril puhul on volikogu saatnud valikut tegema ka pensionäri ja isegi ühe töötu.
Avalik info valimiskogu liikmete kohta ei ole kaugeltki piisav ning ka info kvaliteet on küsitav. Tuleb usaldada volikogusid, enamasti ongi presidendivalijaks lähetatud volikogu esimees. Läheb laupäeval kuidas läheb, aga ilmselt tullakse üle Eesti kokku siiski valikut tegema, mitte hääletussedeleid tühjaks jätma.
Valijamehed on ainsad, kes saavad Eesti vabastada presidendiotsingu painest. Kõik debatid ja uuringud peaksid olema adresseeritud otse neile, seepärast on ka hea, et kandidaadid mööda Eestit sõidavad ja oma seisukohti tutvustada üritavad. Samas on enam kui kummaline, et presidendikandidaatidele ei ole valimispäeval antud võimalust tutvustada oma seisukohti ja plaane ning iseennastki valimiskogu liikmete ees. Pikka kõnet võibolla ei tahakski kuulda, aga kümmekond minutit võiks igal kandidaadil ju olla.