/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2015/03/10/3856123t1h56e0.jpg)
Soomes näib julgeolekupoliitiline debatt üha suuremaid pöördeid üles võtvat. Venemaa agressiivsusest tulenevalt on NATO vägesid alliansi idatiival rohkem ja see on pannud põhjanaabreid pead murdma, kas senine välis- ja julgeolekupoliitika ikka toimib.
Nii avaldas Soome Välispoliitika Instituut (UPI) augusti lõpul ligi 80-leheküljelise raporti, millest selgub, et Venemaa eesmärk on vähendada Soome manööverdamisvõimet välis- ja julgeolekupoliitikas. Venemaa soovib takistada Soome täielikku lõimumist lääne struktuuridega, sest Soome lõimitus pidurdab Venemaa tegevusvõimalusi lähipiirkonnas.
Mis pärast raporti avaldamist juhtus, oli – ma pakun isegi Soome olusid arvestades – enneolematu. Soome sotsiaaldemokraatide kolmepealine lohe – see on muidugi allegooria – purskas tuld igast suust. Sotsiaaldemokraatide endine esimees ja endine parlamendi spiiker Eero Heinäluoma andis ajalehes Maaseudun Tulevaisuus raportist iroonilise alatooniga ülevaate. Ent karmimad toonid sai kriitika UPI aadressil sotsiaaldemokraatide praeguse esimehe Antti Rinne kolumnis, kus Rinne arvas, et UPI hirmutab Venemaa ohuga (kas pole sellist keelt kuuldud ka Eestis?).
«Jutt sellest, nagu seaks Venemaa küsimuse alla Soome iseseisvuse, on kummaline, arvestades, et Soome iseseisvus kinnitati Talve- ja Jätkusõjas. Seda teatakse Soomes, Venemaal ja kogu maailmas,» kirjutas Rinne.
Rinnele vastas UPI juhataja Teija Tiilikainen, et raport on koostatud kõiki reegleid silmas pidades ja kui uurimus viib just sellisele järeldusele, siis tuleb nii ka kirjutada.
Kuid siis võttis oma blogis sõna veel sotsiaaldemokraadist endine välisminister Erkki Tuomioja, kes on varemgi UPI tegevust kritiseerinud. Ka Tuomioja arvates hirmutab UPI Venemaa ohuga, aga see pole veel kõik. «Raporti soov liita Soome kõiges lääne või ELi rindega paistab siiski olevat valitud Baltimaade seisukoha järgi. Nord Stream on paha, sest läheb mööda Baltimaadest ja Ukrainast, mis ei võta üldse arvesse näiteks seda, et nii Venemaal kui ka Saksamaal võib olla täiesti mittepoliitiline põhjus saada alternatiive Ukraina kaudu kulgevale trassile, kus halvimal juhul üks kolmandik läbiveetavast gaasist varastatakse.»
Ja lisage siis siia konteksti Helsingin Sanomate ajakirjaniku Jussi Niemeläineni kolumn, mille järgi on Eesti-Soome suhted pingelised – koguni nii, et president Toomas Hendrik Ilves takistavat Soome sõjalist koostööd USAga. Kui võtta nüüd UPI raport, teeb Ilves ju Kremli tööd – takistab Soome koostööd läänega. Mis siis, et kummagi maa suursaadikud ja mitmed eksperdid lükkasid kolumnis esitatud väited ümber. On väidetud, et Niemeläinen võis saada oma info just sotsiaaldemokraatidelt, sest nemad himustavad endale erikohta Moskvaga kõnelemisel. Nii nagu see oli näiteks Maaliidul külma sõja ajal. Sestap tuleb igati tõrjuda Soome ja lääne üksteisele lähenemist ja näidata Eestit halvas valguses.
Võib-olla paigutub samasse konteksti veel Helsingin Sanomate lugu värskest välisministrist Jürgen Ligist, kelle reljeefset kõnepruuki meenutatakse. Mis saakski olla loogilisem – nüüd, mil Ilves lahkub ametist, polekski enam kedagi, kes Soome aadressil midagi nähvaks. Aga Ligi päästab äkki päeva ja võtab Ilvese koha ses plaanis üle. Ja saaks jätkuvalt kirjutada, kui pingelised on Eesti-Soome suhted. Võiks ju leppida faktiga, et Eesti kuulub NATOsse, Soome mitte ja et see on kummagi riigi oma vaba valik ja et see ei takista koostööd. Aga ei: Vene oht olla hirmutamine, samas olla kuskil kuri Ilves, kes muudkui sepitseb plaane soomlaste vastu. Ja tulemas on veel Ligi...