Õpetajate Lehes sel reedel: palgast, integratsioonist koolis, hinnetest ja headest suhetest

Foto: ÕL

Õpetajate Lehes 26. augustil: 

Keskmine palk õigustab keskpärast tööd

«Kui õpetaja ametikohale ei ole suurt konkurentsi, siis saab väita, et tööle on võetud igasuguseid, ja igasugustele pole keskmistki palka vaja,» arvab Tallinna reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar.

Kuidas hinde abil häid suhteid luuakse

«Igaüks tahab, et talle hinnanguid antakse, et temas midagi head leitakse,» kirjutab Viljandi Kesklinna kooli õpetaja Alli Lunter. „Seepärast on oluline praktiseerida hindamist, mis motivatsiooni loob ja õpilases õpetaja vastu usaldust tekitab.»

Väikese Vormsi kooli võimalused ja valikud

Tänavune kooliaasta on Vormsi koolis eriline. Esimesse klassi läheb üle pika aja viis last, mis on kooli viimase aastakümne rekord. Kokku on Vormsi lasteaias-põhikoolis sel aastal 38 last, õpitakse liitklassides ja õppetöö on suuresti individuaalne. Õpetajatele paneb see suurema koormuse, aga just tänu sellele suudab kool pakkuda tavapärasest erinevaid õppevorme neile õpilastele, kes seda vajavad.

Mida suurem sagimine, seda parem. Siis on näha, et kõik liiguvad

Kas ka lasteaialaps võib olla liikumisvaeguses? Põlva Lepatriinu lasteaia liikumis- ja ujumisõpetaja vanempedagoog Silvi Kurg arvab, et sel ajal, kui laps lasteaias viibib, on tal liikumist piisavalt. Aga selles, mis väljaspool aeda toimub, kindel olla ei saa. Kuidas tema lapsi sportima ja seejuures pingutamagi motiveerib?

Laste sporditegevuses napib mängurõõmu ning Miks maal on parem kui linnas

Huvihariduse küljel tuleb juttu Tartu ülikooli liikumislabori korraldatud laste liikumisaktiivsuse uuringust. Kas väikese maakooli lapsel on selles seoses linnalapsega võrreldes eeliseid?

Õpilased on suurimad õpetajad

Tunnen, et kogu maailma vastutus on minu õlul, pihtis vastne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Indrek Lillemägi oma esimesel tööpäeval päevikule. Üsna peagi mõistis ta, et pigem tuleb õpetajal aidata jagada õpilasel lasuvat suurt vastutuskoormat.

Integratsioon ja Saksa koolid Berliini näitel

TLÜ dotsent Maris Saagpakk kirjutab, et praegu Saksamaa haridussüsteemi ees seisvad väljakutsed ei ole olemuslikult erakorralised, sest seal on pikk kogemus eri kultuuriruumist pärit inimeste integreerimisel. Sisserännanute lapsed on tihti peredes kõige paremad keeleoskajad ja käivad vanematel pereliikmetel abiks kõikjal, kus vaja keeleoskust, nt ametiasutused või arstivisiidid.

Viissada aastat utoopilist maailmapilti.

Aastal 1516 ilmus Thomas More’i «Utoopia». Tänu sellest ajast kasutusele tulnud mõistele ‘utoopia’ (kr ‘koht, mida pole olemas’) saab öelda, et maailmapilt muutus suuresti utoopiliseks – ja seega ka antiutoopiliseks, kirjutab Karl Kello.