Tellijale
Vello Pettai: Donald Trumpi paradoksid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal kogunevad USAs vabariiklased, et otsustada, kes on partei presidendi- ja asepresidendikandidaat, ning et võtta vastu valimisplatvorm. Mida sellest ettevõtmisest ja Donald Trumpi presidendikampaaniast oodata on, kirjutab TÜ võrdleva poliitika professor Vello Pettai.
Ameerika Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimised on jõudnud vahefinišisse, kus mõlemad suurerakonnad, vabariiklased ja demokraadid, peavad järgmise kahe nädala jooksul ametlikult ära kinnitama oma presidendikandidaadi nõnda, et saaks alata lõplik duell kahe pretendendi vahel novembrikuu üldvalimistel.
Praegusel puhkepausil koondavad (ja lepitavad) erakonnad oma vägesid pärast kevadel toimunud eelvalimisi. Arutletakse selle üle, milliseid poliitikaküsimusi eelseisva üleriigilise kampaania ajal tõstatada. Mõeldakse veel selle peale, millistes piirkondades enam panustada, et valimisurnide juurde tuleksid nii püsivalijad kui ka kõhklejad ja ülemeelitatavad.
Suur osa aruteludest leiab aset erakondade suurkogudel, millest esimene on vabariiklastel käesoleval nädalal ning demokraatidel juba järgneval. Demokraatide kogunemine toimub veidi varem kui harilikult (üldjuhul peab ametis oleva presidendi erakond konventi alles augusti keskel). Seekord leidsid demokraadid, et kavalam oleks vastastele kohe järgneda, et võimalikult kiiresti konkurentidele vastulöök anda.