Üks tammetõruga vastu pead saanud tibu suutis külvata terves maailmas paanika, rääkides, kuidas taevas kukub alla. Kui koomiksikangelane Asterix roomlastega võitlusse asus, arvati gallialaste leeris, et ainus, mida tuleks karta, oleks see, kui taevas tõepoolest kaela kukuks – ehk siis suurimategi probleemidega silmitsi seistes on üldine katastroof siiski vähetõenäoline.
Meedia kahtlemata armastab intriige ja kõik need pole sugugi vandenõuteooriad või ajakirjanike luulud, nagu poliitikud tahaksid sageli näidata. Suurema osa sündmustest tingib ikkagi keskkond, elu ise, ning avalikkus, praegusajal tihtipeale üleilmne, peab saama ja suutma neid läbi seedida.
Saksa väljaanne Die Welt on kaardistanud kuus sündmust, mis sel kuul võivad maailma pahupidi pöörata. Võime ju öelda, et paar neist pole juba realiseerunud: naftatootjate ühendus OPEC ei kehtestanud tootmiskvooti ning Euroopa Keskpank jättis peamised intressimäärad muutmata. Kuid tõlgendusruumi on veel mõlema otsuse taga ning Hispaania valimiste taustal kummitav poliitiline patiseis ja eriti Ühendkuningriigi ELi-hääletus pole kindlasti asjata tähelepanu all. Neid tulebki pingsalt jälgida.
Kas mullu suvel pingutas ajakirjandus üle, rääkides-kirjutades päev päeva järel Kreeka võlakriisist ning selle võimalikest tagajärgedest? Või vahest võimendas liiga olukorda Vahemerel, kus põgenikke tuubil täis paat randus paadi järel? Vaevalt küll, ehkki taevas pole ju kummalgi põhjusel alla kukkunud.
On sündmusi, mis ehk ei paista otseselt maailma vapustavat, kuid millel võib siiski olla tugev mõju edasisele arengule. Eile näiteks võttis Saksa parlament vastu resolutsiooni, millega tunnistas armeenlaste tapmise Osmani impeeriumi ajal genotsiidiks. Samasuguseid avaldusi on teinud paljud riigid. Ent arvestades praegust olukorda, Türgi suhteid Euroopa Liiduga, rolli pagulaskriisi lahendamisel ning teravusi Venemaaga, on otsus kahtlemata kõlav. Türgi reaktsioon oli oodatult terav, suursaadik kutsuti konsultatsioonideks kodumaale.
Seevastu Eesti valitsuse eilne välipressikonverents Piusa kordonis oli meeleolult ilmale vastavalt sulnis. Suvesoojas õhus kiitsid ministrid edusamme mitmes valdkonnas: idapiiri väljaehitamine läheb ladusalt, haldusreform edendab kohalikku elu (riik on nii tugev nagu tema piirkonnad), pagulaste pärast pole vaja suurt muretseda, riigiaparaadi ümberkorraldamine tagab ametite sujuva koostöö, edukad liitlassuhted parandavad kaitsevõimet ja nii edasi.
Oleks elu siis nii helge, võiks ohata. Aga teiselt poolt, eks valitsus peagi kodanikesse optimismi süstima. Niikuinii tuleb peagi jälle klassikuid tsiteerides öelda: «Tule taevas appi!»