Neeme Korv: targutajad tapavad presidendidebatti (7)

Neeme Korv
, arvamustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neeme Korv
Neeme Korv Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti järgmise presidendi otsingud jõudsid eelmisel nädalal uude faasi. Meil on nüüd mitu nime ja mitte enam ainult paberil ega kellegi peas. Nende nimede taga on väärikad inimesed, kellest vähemalt neli on selgelt kinnitanud, et on valmis, nagu spordis meeskonnaalade puhul öeldakse, võtma mängu enda peale.

Kasutaksin siinkohal keerutamata sõna «kandidaat». Jah, juriidiliselt võiksime kandidaatidest rääkida alles siis, kui neil on olemas 21 riigikogu liikme toetus ja paberid sisse antud. Ent nagu presidendi ametikoha sisustab Eestis isik, kes seda rolli täidab, kujuneb ka debatt parasjagu nii sisukaks, nagu sootsium selle teeb. Kui otsustame, et debatt tuleb surmata, siis võib vabalt nii minnagi.

Minu meelest kostab praegu avalikust eetrist väsitavalt sageli presidendivalimiste teema ala- ja naeruvääristamist. See on poliitikute ja (teiste) arvamusliidrite poolt vastutustundetu, sest nii suletakse oluline võimaluste aken Eestile suures pildis olulisi asju lahti rääkida ja vaielda. Käib lõputu targutamine, et kandidaatidest pole põhjust kõnelda (sest ametlikult neid pole), et president ei otsusta ju midagi (sest pole seadusega antud võimu), et sobivaid inimesi napib (üks on liiga poliitiline, teine liiga vähepoliitiline jne).

Lugedes iga päev arvamustoimetajana toimetusse saabuvaid kirju ja vastates telefonikõnedele, julgen öelda, et suurele osale rahvast läheb riigipea valimise teema vägagi korda. Inimesed tahavad kaasa rääkida. Meie esindusdemokraatia tingimustes, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, on see igati loomulik.

Seepärast tuleks võtta debatti riigipea üle tõsiselt. Arutelu peaks käima kõige laiemalt selle üle, milline on tänane ja homne Eesti. President ei ole «ahvikarja juht», nagu suvatses öelda Indrek Tarand «Keskpäevatunnis». Eesti president on Eesti kõneisik. Eesti nägu. Riigipea välja kujunenud ametirituaalid ja -tavad loovad unikaalseid võimalusi kõnetada korraga suurt hulka rahvast. Siin peitub ka riigipea mõjujõud, mida laiendavad põhiseadusega presidendile pandud kohustused.

Katsed debatti eos tappa võivad olla ajendatud soovist tahtlikult või tahtmatult intrigeerida, kibestumusest tingitud pahasoovlikkusest Eesti riigi vastu, hapude viinamarjade sündroomist, isiklikust kasust või niisama rumalusest.

Jah, presidendi roll, funktsioonid ja valimise protseduurgi võivad olla aruteluteema. Kuid pean üsna vähetõenäoliseks, et sellest saaks lähitulevikus parlamendivalimistel nii tähtis küsimus, et valitsema pääsevad poliitikud mingeid iseäranis kaalukaid muudatusi läbi viia otsustaksid. Meil on populiste, kes näevad Eestit presidentaalse riigina või usuvad siiralt, et hommepäev peaksime iga otsuse tsementeerima rahvahääletusega, kuid vaevalt suudavad nad võimupirukast piisavalt suure tüki hammustada.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles