Tiit (nimi muudetud) on pensionär, kes arvas, et tema lastekasvatamispäevad on lõppenud. Ta nautis oma pensionipõlve ja kui mõned tervisemured välja arvata, oli ta elu hea. Kui tema tütar muutus ootamatult võimetuks oma nelja lapse eest hoolitsema, võttis ta kohustuse enda peale. Tema piiratud sissetulek muutis keeruliseks kiiresti kasvavatele 4-10-aastastele lastele toitu ja riideid võimaldada. Õnneks oli olemas Päästearmee, kes talle abikäe ulatas, kirjutab Päästearmee kapten Tim Clark.
Tallinnas asuv keskus on suutnud Tiidule piisavalt toitu ja riideid pakkuda, et ta saaks kasutada oma väikest pensioni teisteks perega seotud kulutusteks. Lisaks sellele toob ta lapsed iga nädal pühapäevakooliprogrammi (kus nad ka eine saavad), andes neile väga aktiivsetele poistele ja tüdrukutele võimaluse majast välja saada ning endale võimaluse teiste täiskasvanutega suhelda.
Iga päev töötab Päästearmee Eestis selle nimel, et anda neid elementaarseid võimalusi inimestele nagu Tiit, kes annavad endast parima, kuid vajavad siiski edasiminekuks natuke abi. Just nagu Tiidu puhul, ei piisa ainult nende inimeste nägemisest, et teada nende vajadusest abi järele.
Päästermee on rahvusvaheline kristlik heategevusorganisatsioon, mis töötab 127 riigis üle kogu maailma. Eestis alustati tegevust 1927. aastal, kuid sõja tõttu see lõpetati. 1995. aastal naasis Päästearmee Eestisse ning on viimase 20 aasta jooksul töötanud nende inimeste heaks, kel vajadus kõige suurem.
2015. aastal andis Päästearmee üle kogu Eesti välja enam kui 21 700 toiduabipakki, serveeris peaaegu 2800 einet oma supiköökides, andis riideid rohkem kui 6200 inimesele, pakkus sadu programme, et lapsed, täiskasvanud ja pensionärid saaksid täita oma sotsiaalsed ja hingelised vajadused ning veel palju rohkemgi.
Tänaseks on Tallinnas kaks keskust ning veel keskusi Tartus, Võrus, Jõhvis ja Narvas ning uus keskus on loomisel Mustamäel. Iga keskus pakub teenuseid nii eesti kui vene keeles, et rahuldada ümberkaudse kogukonna vajadusi. Teenuste hulka kuuluvad muuhulgas toidu- ja riideabi, supiköögid, programmid pensionäridele, naistele, meestele ja lastele, narkootikumide ja alkoholi võõrutusravi, suvelaagrid ja muusikaprogrammid.
Abi antakse igas keskuses olemasolevate rahade ja ressursside järgi. Sageli tähendab see inimeste põhivajaduste rahuldamist, et nad taas jalule saaksid ja suudaksid seista vastu suurematele väljakutsetele, mis nende elu raskendavad. Päästearmee püüab inimesi suunata kogukonnas olemasolevate pikaajaliste lahenduste poole.
2015. aastal andis Päästearmee üle kogu Eesti välja enam kui 21 700 toiduabipakki, serveeris peaaegu 2800 einet oma supiköökides, andis riideid rohkem kui 6200 inimesele, pakkus sadu programme, et lapsed, täiskasvanud ja pensionärid saaksid täita oma sotsiaalsed ja hingelised vajadused ning veel palju rohkemgi.
Kuigi Päästearmee saab oma rahvusvahelisest peakorterist rahalist abi, töötavad nad finantsilise iseseisvuse nimel eesmärgiga täita kogu rahastamisvajadus Eesti päritolu allikatest. See on saavutamisel annetuste abil rahvalt, kohalike omavalitsuste koostööpartneritelt ja organisatsioonidelt nagu Toidupank ning tuluga, mida saadakse nende iCare'i kasutatud riiete poodidest. Mustamäel avatakse sel nädalal uus suur iCare'i pood, mis on täidetud kõrge kvaliteediga riiete ja muude kaupadega, mille abil loodetakse saada piisavalt tulu, et veel rohkem inimesi aidata.
Organisatsioonil on ka küttepuude tootmise ja müümisega tegelev ettevõte, mille tulu läheb kogu ulatus sotsiaaltöö rahastamiseks. Inimesed, kes küttepuid ostavad, ei küta mitte ainult oma kodu, vaid aitavad ka naabreid.
Loodetakse, et kui rahvas saab rohkem infot Päästearmee tegevuse kohta Eestis, toetavad nad organisatsiooni tööd annetustega raha, riiete, toidu ja teiste praktiliste ressursside ning vabatahtliku töö näol.
Kuigi rahastamine on oluline, on Päästearmee tööks samavõrd oluline kohalike harude areng.
2005. aastal leidis teismeline Anneli teise kodu Tallinna Päästearmee keskuses. Lastele mõeldud programmide abiga ei saanud ta mitte ainult toetust, vaid ka võimaluse toetada teisi, juhendades teatri- ja tantsutunde, töötades köögis ning aidates programme korraldada. Samal ajal tulime mina ja mu abikaasa Evelyn USAst Tartu keskust avama. Anneli sõitis sageli Tartusse töödele appi ning aitas meid hiljem ka Tallinnas ja Narvas. Päästearmee missiooni kohta õppides andis ta kogu tegevusele ka eestlasliku vaatenurga. Tänaseks on Anneli Päästearmee leitnant ning Tartu keskuse juht.
Välismaalaste poolt juhitakse praeguseks vaid kahte keskust, kuid pikaajaliseks eesmärgiks on muuta kogu rahastamine ja juhtimine Eesti-poolseks.
Lõppkokkuvõttes on Päästearmee eesmärgiks täita kogukonna põhivajadused, lubades teistel tegevusega liituda finantsilise ja füüsilise toega. Päästearmee on sillaks abivajajate ja nende vahel, kes tahavad teisi aidata.
Iga kord, kui Tiidu lapselapsed Tallinna keskuse ustest sisenevad, jooksevad nad valju naeru saatel töötajaid ja vabatahtlikke kallistama. Need kallistused on mõeldud igale inimesele, kes annetavad ja teevad Päästermee töö Eestis võimalikuks.