Postimees.ee küsib täna Eesti helgematelt peadelt, mille poolest jäi neile meelde lõppev kümnend. Esimene vastaja, infotehnoloogia visionäär Linnar Viik toob muuhulgas välja, et senisest teravamalt puututi nn nullindatel kokku interneti ohtudega, peamiselt küberkuritegevusega.
- Millega läheb teie hinnangul ajalukku lõppev kümnend: teile subjektiivselt, teie eluvaldkonnas, Eestile, maailma mastaabis?
Möödunud kümnend on olnud kantud avatud, piirideta infoühiskonna visioonidest ning teisalt nendega seotud tagasilöökidest.
Unistus piirideta jätkusuutlikust majandusest sai tagasilöögi majanduskriisis, mille kulgu ning mõjusid me seni ei suuda kontrollida. Unistus interneti piireületavast positiivsest võimendavast mõjust on saanud tagasilöögi küberkuritegevuse ja -rünnete kasvuga. Soov jõuda globaalse kliimakokkuleppeni on jäänud sooviks.
Nii Eestis kui maailmas laiemalt on suutlikkus visioone ellu viia nõrk. Seda enam on mulle rõõmu pakkunud eikuskilt tekkinud kodanikualgatused, uued ja kiirelt teostatavad ideed, mis oma elujõult on ületanud paljusid riiklikke arengukavasid ja visioonidokumente.
Think local, act global.
- Kui mõelda Eesti ajaloole, siis kuidas teile tundub - milline kümnend on meile olnud üleüldse läbi aegade kõige edukam? Miks?
Eesti taasiseseisvumise järgne areng on olnud sedavõrd kiire, et kümnendite asemel peame vaatama 3-5 aastaseid perioode.
Suuremas pildis tuleb tõdeda, et esimene kümnendi ülesanne oli lihtsam - oli tegemise aeg ning tegijate kümnend. Suured võidud iga päev. Vaja oli luua demokraatlikule riigile omased struktuurid ja institutsioonid, areng oli silmaga nähtav ja kiireid tulemusi andev.
Teise kümnendi läbiv küsimus oli raskem - anda tehtule, sealhulgas meie riigile pikemaajalisem mõte ja õppida koostoimima Euroopa Liidu ja NATO liikmena.
See on väikeste ja keerukamate võitude argipäev ning sellele perioodile omased liidrid on samuti märkamist väärivad.
Minu jaoks on Eesti edukaim kümnend algamas - oleme paraja suurusega, eneseusku turgutanud ja nutikust hinda tõstnud ühiskond.