Pariisi kliimalepingute mõjudest rääkimine on Eestis kahetsusväärsel kombel taandunud arvamusavaldustele põlevkivisektori jätkusuutlikkusest. Pariisi kokkulepete mõju tuleks eelkõige näha uutes ärivõimalustes, mille kasutamine peaks olema Eestile eraldiseisev eesmärk. Teisisõnu, siseriiklik energiamajandus tuleb teha kasvavatele nõuetele vastavaks niikuinii, majanduskasv peab tulema aga eelkõige globaalset rakendust leidvatest ja müügikõlblikest ärilahendustest.
Eestis on aastate jooksul tehtud mitu analüüsi, mis käsitlevad võimalikke stsenaariume juhuks, kui kasvuhoonegaaside emiteerimist tuleb drastiliselt vähendada. Seda on muuhulgas käsitlenud Taastuvenergia Koja analüüs TE100, Säästva Eesti Instituudi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring Eesti võimalustest liikuda 2050. aastaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse poole, Arengufondi tehtud Eesti energiamajanduse pikaajalise, aastani 2030 ulatuva arengukava alusuuringud ning keskkonnaministeeriumi veetav kliimapoliitika põhisuundade protsess.