Peeter Langovitsi tagasivaade: Krummi arhiiv Rahvusraamatukokku

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1995. Katrin Karisma annab Hendrik Krummi arhiivi Rahvusraamatukogule.
1995. Katrin Karisma annab Hendrik Krummi arhiivi Rahvusraamatukogule. Foto: Peeter Langovits

Näitleja Katrin Karisma (Krumm) koos laste ja põlise estoonlase Arne Mikuga oli jõulu eel kutsutud rahvusraamatukogu direktrissi Ivi Eenmaa kabinetti pidulikule üritusele. 21. detsembril 1995, päeval, mil möödus 61 aastat meie väljapaistva tenori Hendrik Krummi sünnist, kinkis Karisma oma abikaasa mahuka arhiivi rahvusraaamatukogule. Just rahvusraamatukogu oli tema arvates parim koht Estonia teatri kauaaegse solisti pärandi säilitamiseks.

Katrin Karisma rõhutas, et Hendrik oli alati uhke oma teatri üle ja oma isiklikust kogust pidas Hendrik kõige väärtuslikumaks noote, mille talle oli andnud Neeme Järvi. Saaremaal sündinud laulja isikuarhiiv sisaldas arvukalt dokumente tema üle 30 aasta kestnud lava- ja kontserditegevusest, samuti aastal 1976 alanud tööst TRK laulupedagoogina. Lisaks mahukale noodi- ja heliplaadikogule maailma, vene ning eesti muusikast leidus selles ka tema päevikuid, teatri- ja kontserdiplakateid, ajaleheväljalõikeid, autogrammide ja õnnitlustega kavasid, pühendustega raamatuid, tänukirju ja kirjavahetust tema talendi austajatega. Muuhulgas oli kogus ka Verdi ooperi «Maskiball» libreto, mille oli eesti keelde tõlkinud Hendrik Krumm ise, ning tema pliiatsijoonistusi.

Rahvusraamatukogus säilitatakse tema arhiivi nimelise koguna muusikafondis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles